Esitlemine ja tutvustamine Auväärne, oma kohustusi korrektselt ja lõpuni täitev, paljude meelest tüütu, lapsik ja vanamoodne põlvkond hääbub tasapisi terves maailmas. On suur eksitus suhtuda sellesse kui tähtsusetusse pisiasjasse ning isegi kergemalt hingata: pole vaja enam kuulata tüütute õpetajate jorisemist. Kahjuks kaob selle „vanamoodsa“ põlvkonnaga tasapisi ka moraal. Võib siiski tekkida küsimus, et milleks meile moraal ning kombeõpetus? Aga loomulikul sellepärast, et kaasinimesi austada ja nendega arvestada ning respekteerida eluruumi. Käitumise kuldvara moodustub erinevatest seaduspärasustest ja reeglitest, millest üks on kindlasti oskus inimesi esitleda ning üksteisele tutvustada. Esitlemisel, tutvustamisel kui viisakusavaldusel lähtutakse vanusest, soost, nii ametialasest kui
laienev. See laienev toruosa on puhkpilli resonaator. Siin ei saa puhkpilli hääl niivõrd kõlajõudu juurde, vaid toimub kõlavärvi ja -varjundi viimistlemine. Kõlajõu resonaatoriks on terve puhkpillitoru ise. Selleks et puhkpillil mõnda meeldivat viisi mängida, on vaja muuta pillitorus võnkuva õhusamba pikkust. Niisamuti nagu muutumatu pikkusega pillikeel, nii annab ka muutumatu pikkusega õhusammas ainult ühe tooni. Ja ühetoonilist jorisemist läheb pikapeale kindlasti igavaks kuulata. Et saada kõrgemaid toone, peab pillimees õhusammast pillitorus lühendama, madalate toonide saamiseks tuleb aga õhusammast pikendada. Peale õhusamba pikendamise-lühendamise saab puhkpillil mängida erinevaid toone veel kahe võtte abil- pillimees võib muuta huultepilu huulikus või siis pilli erisuguse tugevusega puhuda. Seda võtet nimetakse ülepuhumiseks. Õhusamba pikkuse muutmiseks on puupuhkpillide torusse tehtud augud.