Tallinnas oli 16.saj keskel ca 20 tsunfti, mis ühendas 73 erinevat ametit. Tsunfti juhtis vanem e oldremann ja igapäevaelu reguleeris põhikiri e skraa. Tsunfti liikmed olid vastavalt oma vanusele ja oskustele kas meistrid, sellid või õpipoisid. Tavaliselt pidi noormees olema min 3 a õpipoiss, seejärel 3-6 aastat pidama selliametit ja tegema selle aja sees läbi ka rännuaastad teiste linnade meistrite juures. Meistriks saamise eelduseks oli meistritöö e sedöövri valmistamine ja jootude korraldamine tsunfti liikmetele. Peale oma ametialase elu korraldamise võitlesid tsunftid ka tsunftiväliste käsitööliste e jäneste vastu. Keskaegse linna välisilme sõltus linna jõukusest. Tallinn ja Tartu suutsid linnatuumiku ümber ehitada kivimüüri. Selle sees elasid jõukamad linnakodanikud. Vaesemad koondusid eeslinnadesse e agulitesse. Linnahooned olid algul puidust, kuid tuleohu tõttu lubati alates 15.saj vaid kivimajade püstitamist. Tänavad olid kitsad ja üsna räpased
samuti hõbepeekrid. Tal oli kaks abilist, keda nimetati kaasistujateks, kes aitasid kontrollida gildi arvepidamist ja esitasid aruande. Oldermanni ametiaja pikkuseks oli tavaliselt 3 aastat, kaasistujal 2 aastat. Tallinna Mustpeade ühendusel oldermann puudus ja seal juhtimisega tegeles vanematekogu. Lisaks olid altarieestseisjad, kes hoolitsesid vennaskonna altarite kulude katmise eest ja muretsesid vajalikke esemeid Saffer - Tegeles gildide jootude korraldamisega. Eestseisja - Vastutas hoone korrashoiu eest, ehitusmeister. Ametis oli ka kirjutaja, kes pani kirja tähtsamad asjad. 25. Liivimaa linnad Hansa liidu liikmetena: Hansa tekkimine- Hansa on olnud kaupmeeste laevakompanii, esile kerkinud alates 12. sajandist. Esiletõusnud on kaupmeeste vennaskond Ojamaa, mis sõlmis kaubandusliku lepingu Novgorodiga. Saksa kaupmehed suundusid 13. sajandil Venemaale, Flandriasse ja Inglismaale. 12. saj ja 13. saj tekkisid linnad, kus juhtiv
annaabi.ee 
