ja gaaside eest. 2) Jootekolvi kuumenemisel tuleb silmas pidada üldisi tehase juhendis toodud kuumusallikatega ümberkäimise reegleid. 3)Elektrikolviga töötamisel tuleb rangelt jälgida elektritraumadest hoidumise reegleid. Tootmistingimustes ei tohi el.-jootekolvi toitevõrgu pinge olla üle 36V. Jootelambiga ja gaasikeevitusega töötamisel: 1)Enne jootelambi süütamist tuleb kontrollida selle korrasolekut ning vajaduse korral kõrvaldada avastatud lekkimised. 2)Jootelampi peab kaitsma ülekuumenemise eest 3)Keelatud on süüdata jootelampi läbi põleti. 4)Tuletöid võib teostada ainult vastavat kirjalikku luba ja vastava koolituse läbinud isik. 5)Tuletööde kirjalikl loal peab olema äramärgitud: isik kellele luba on välja antud-, isik kes vastutab tuleohutuse eest-, isik kes on loa väljastanud-, loa väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg-, määratletud peab olema tuletööde teostamise koht ning luba peab olema tule- töid teostava isiku käes
ja gaaside eest. 2) Jootekolvi kuumenemisel tuleb silmas pidada üldisi tehase juhendis toodud kuumusallikatega ümberkäimise reegleid. 3)Elektrikolviga töötamisel tuleb rangelt jälgida elektritraumadest hoidumise reegleid. Tootmistingimustes ei tohi el.-jootekolvi toitevõrgu pinge olla üle 36V. Jootelambiga ja gaasikeevitusega töötamisel: 1)Enne jootelambi süütamist tuleb kontrollida selle korrasolekut ning vajaduse korral kõrvaldada avastatud lekkimised. 2)Jootelampi peab kaitsma ülekuumenemise eest 3)Keelatud on süüdata jootelampi läbi põleti. 4)Tuletöid võib teostada ainult vastavat kirjalikku luba ja vastava koolituse läbinud isik. 5)Tuletööde kirjalikl loal peab olema äramärgitud: isik kellele luba on välja antud-, isik kes vastutab tuleohutuse eest-, isik kes on loa väljastanud-, loa väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg-, määratletud peab olema tuletööde teostamise koht ning luba peab olema tule- töid teostava isiku käes
c) aktiviseeritud räbustid salitsüülhappe lisandiga. Tina- plii joodised ei ole niiskes keskkonnas korrosioonikindlad. Kaetakse lakiga või värviga. Tinajoodised on tugevad, plastsed, korrosioonikindlad, kasutatakse raadio- ja elektroonikaaparaatide detailide jootmisel. Pehmete joodiste puhul kasutatakse jootetõlvikut - kolbi elektrilist või ääsil kuumutatav (otsik vasara, vardakujulise sablon-fassongkonstruktsiooniga). Kõvadejoodiste saamiseks kasutatakse gaasipõletit, jootelampi või induktsioon kuumutusahju, siis kasutusel pastajoodised. Happevabad räbustid (kampoli baasil) kasutusel peamiselt elektrimontaaztöödel. Kõvajoodist vask - tsink 950°C kasutatakse vase, messingi, pronksi ja terase jootmisel. Ag + Cu + Zn - vase , vasesulamite, roostevabaterase, hõbeda, plaatina ja volframi jootmisel. Al + Si + Cu(Zn) (410 ÷ 550°C juures) - Al jootmisel. Kõvajoodiste räbustina: baaraks, boorhape koos booraksi ja kaaliumkloriidiga.
18,25 Sulamite valmistamiseks tuleb komponendid sulatada tiiglis ja hoolikalt segada. Komponentide sisaldust kombineerides on võimalik saada nn. vahepealseid sulamis- temperatuure. Joodiste ja jootekoha kuumutamine toimub madalatemperatuuriliste ja pehme-joodiste korral enamasti tõlvikutega, suuremate pehmejoodistega joodetavate detailide korral käsutatakse ka jootelambi või gaasipõletiga. Kõvajoodiste korral käsutatakse kas jootelampi, gaasipõletit või elektrikaart. Tabel 10. Kergsulavad (pehmed) joodised. Sulamis- Jrk. nr. Koostis % temperatuur Kasutusala °C 1. Tina 65 Plii 35 185 Vase, selle sulamite, tsingitud raua, raua jootmiseks 2
annaabi.ee 
