aastast alates oli Wrangell Vene Riiginõukogu ja Ministrite Komitee liige. Mereministriks saamise aastal 1855 omandas Wrangell ühtlasi parunitiitli. Aastatel 185759 parandas Wrangell tervist Berliinis ja Wiesbadenis. Lõplikult erru läks ta 1864. aastal ning siirdus seejärel koos tütarde Elisabethi ja Ebbaga elama Rooma, oma venna Georg Otto Antoni von Wrangelli juurde. Oma viimased eluaastad (alates 1866. aastast) veetis ta kodumaal Roelas, külastades nooruspaiku Võrumaal Joosus ja Nursil. Ferdinand von Wrangell suri Tartus 25. mail 1870. aastal ning on maetud perekonna rahulasse ViruJaagupi kalmistul. Wrangelli elukäik on hea näide selle kohta, milliseks võis kujuneda ühe Baltimaade aadlimehe tõeliselt edukas karjäär omaaegses Vene riigis suhteliselt vaesest suguvõsast pärit Wrangelli teenistuskäik tipnes mereministri ametikohaga. Maadeuurijana on Wrangell andnud suure panuse Siberi ning PõhjaAmeerika maade ning rahvaste tundmaõppimisse
probleemiks ning see tuleks lahendada sellega, et vallasiseselt peaks rohkem looma kasulikke töökohti ja ka kvaliteetseid elamupiirkondi, kuna vald asub kahe maakonna keskuse(Põlva, Võru) vahetus läheduses, siis on inimestel lihtne nendesse linnadesse ka tööle käia. Joonis 2. Laheda valla vanusepüramiid 3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 3.1. Maaressurssid Laheda vallas mingeid erilisi maaressursse pole, Joosus on Eesti suurim rasksulava savi maardla, kust on leitud ka väärtuslikku fossiilset materjali ning on ka liiva- ja kruusakarjäär, kuid selle varud on ammendumas, levinud on ka turvas. Mullastik Laheda vallas on valdavalt toitaine vaesed leedemullad, mis on tavapärane Lõuna-Eestile. 3.2. Vee- ja metsavarud ja maakasutus Veevarud on Laheda vallas hästi säilinud, põhjavesi on üldjoontes reostamata ja on rahuldava tasemega
annaabi.ee 
