süsteemi). 3. Kirjelda taju võrgustikumudelit, sh alt-üles ja ülevalt-alla töötlust kujutiste äratundmisel. Tunnuste tuvastamise hierarhia - tunnuste tuvastamise võrgustik, milles alumisel tasandil on joontunnuste tuvastajad. Need aktiveerivad järgmise tasandi tuvastajad, mis reageerivad lihtsamate joontunnuste kombinatsioonidele. Alt- üles töötlus: Kõigepealt tuvastatakse joontunnused (üksiktunnused) Tunnused kombineeritakse keerulisemateks vormideks. Ülalt-alla töötlus: Minnakse tervikult detailidele, arvestatakse ka konteksti. Kõigepealt püstitatakse stiimuli omadustele tuginedes hüpotees ning seejärel kontrollitakse stiimuli omaduste vastavust sellele. 4. Mis on ambivalentsed kujutised ja mida nad tajuprotsesside kohta ütlevad?
Kuidas tekib: 1. alateadlik järeldamine: Hermann von Helmholz: kauguse ja silma võrkkestale langeva kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu (stiimuli joontunnused, mis näitavad objekti asendit) 1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates ● silma kohanemine -- silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti