soojusnähtusi (autod, lennukid, laevad) Temperatuur Temp. on keha soojusolekut iseloomustav suurus. A.Celsius 1701-1744 0 jää sulamine ja 100 vee keemine G.D.Farenheit 1686-1736 32F jää sulamine, 212F vee keemine R. de Reaumur 1683-1757 0R, 80R W.Thomson (lord Kelvin) 273 K 373 K Soojuspaisumine Kõik kehad soojenedes paisuvad. Nii gaasid, vedelikud kui ka tahked vedelikud. Tahkete kehade soojuspaisumine jaguneb kaheks: ruumpaisumine ja joonpaisumine. Joonpaisumist leitakse valemist l=l(null all) × × t alfa= 1/kraadindik, t= t2- t1 l= lo + l. l=pikenemine(m) lo= altpikus alfa= joonpaisumistegur l= lõpppikkus t2= lõpptemp. t1= algtemp. t= temp.-i muut. Soojushulk Soojushulk on energiakogus, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsesis. Soojushulka leitakse valemist Q= c × m × (t2-t1), Q-soojushulk (joul), m-mass(kg), t1,t2 (kraadid) c-erisoojus (joul/kg kraadi kohta).
Rauaajast alates on Fe tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal. Puhast rauda, milles kuni 0,1-0,2 % lisandeid kasutatakse vähe . C sisaldus koos muude elementidega muudab raua teraseks või malmiks . Lehtteras on töödeldav isegi külmalt. Legeerivaid metalle (V, W, Ti, Mo, Mn, Cr, Ni) sisaldavaid teraseid nimetatakse legeer- või eriteraseks. Legeermetallid parendavad terase tugevust, kõvadust, kuuma-ja korrosioonikindlust. Nii mõjutab magnetilisi omadusi ja temperatuurist tingitud joonpaisumist. Fe-Ni-sulam platiniit ja klaas on ühesuguse joonpaisumisteguriga; neid saab kokku joota. Fe-Ni-Cr-sulamit nimetatakse halva soojusjuhtivuse tõttu puitteraseks, sellest valmiastatakse pottide-pannide kõrvu ja käepidemeid, mis toidu keetmisel või praadimisel ei kuumene. Sajandeid tagasi olid kuulsad: mustriline Damaskuse teras e bulatt, millest valmistati mõõku, Austria habemenoateras (saisaldab Ag)
Ühik Al Cu Zn Ti Mg Ni Tihedus, kg/m3 2700 8950 7140 4500 1740 8900 Sulamistemper 660 1083 419 1670 6510 1453 atuur,oC Elastsusmoodu 65000 13000 95000 11000045000 21000 0 l, N/mm2 0 Joonpaisumist 24 17 39,5 8,5 25 13 egur, (1/K)106 Elektrierijuhtiv 38 59 17 3 22 14,5 us, m/mm2 Soojusjuhtivus, 220 390 115 20 155 90 W/Km Tõmbetugevus, 40... 200... 120... 200... 80... 370..7 00 N/mm2 180 360 250 350 180
4. Rull-laagrid. a – üherealine lühikeste silinderrullidega rull-laager, b – kaherealine sfääriline 94 rull-laager, c – keerdrullidega rull-laager, d – üherealine koonusrull-laager, e – üherealine tugirull-laager. a) Üherealine lühikeste silinderrullidega rull-laager võtab vastu suuri radiaalkoormusi (1,3 ... 2 korda suuremaid kui samamõõtmeline kuullaager). Llubab võrude väikest aksiaalnihet ning sellega saab kompenseerida võllide joonpaisumist temperatuuri muutmisel. b) Kaherealine sfääriline rull-laager on suurima radiaalse kandevõimega. Lubatav võrude viltuseis on 0,5 ... 2,5. Telgkoormused lubatud ei ole. Rullid on sümmeetrilise või ebasümmeetrilise tünderkujuga. c) Keerdrullidega rull-laager on teistest laagritest elastsem, talub paremini löökkoormust ja saastumist. Kasutatakse aeglaste võllide toena. d) Üherealine koonusrull-laager võtab vastu suurt radiaalkoormust ja ühesuunalist
annaabi.ee 
