See on seletatav asjaoluga, et temperatuuri tõustes suureneb keha 5 molekulide liikumise kiirus ja võnkeamplituud keskmise asendi suhtes. Järelikult eemalduvad molekulid keskmiselt üksteisest keha paisub. Et molekulaarne liikumine on kaootiline, siis paisub keha soojenemisel igas suunas. Keha joonmõõdete suurenemist soojenemisel nimetatakse keha soojuslikuks ehk termiliseks joonpaisumiseks. Arvestades keha kõigi mõõtmete suurenemist, räägitakse joonpaisumise kõrval ka ruumpaisumisest. Nagu joonpaisumise korral, nii on keha ruumala juurdekasv ka ruumpaisumisel võrdeline temperatuuri kasvuga. Mitte eriti suurtes temperatuurivahemikes on suhteline pikenemine võrdeline temperatuuri muuduga: , (1) kus l keha pikkus temperatuuril t; l0 pikkus algtemperatuuril t0; joonpaisumistegur.
Rõhtkatikud tehakse peamiselt korstna lõõride kohal või ümber korstna perimeetri puitvahelagedest läbimineku kohtades Vahelae katiku ehitamisel tuleb tagada ahjude ja korstnate vaba vajumine, seepärast ei tohi katikut toetuda vahelae konstruktsioonile Soojapaisumine Soenemisel kõik kehad, gaasid ja vedelikud paisuvad jahtumisel aga kahanevad. Tahke keha joonmõõtmete suurenemist soojenemisel nimetatakse keha termiliseks joonpaisumiseks, mis tavaliselt tavaliselt väljendatakse suhtarvuna või millimeetrites ühe meetri pikkuse kohta. Soojenemisel 100 kraadi võrra pikeneb vask 1,7 mm, teras 1,1 mm, malm 1 mm ja tellismüüritis 0,95 mm. Nii on 2,5 m ahi pärast kütmist kui tema keskmine temperatuur on 100 kraadi siis on ahi 2,5 mm kõrgem Koldesse paigutatud 50 cm lattraudmis kuumeneb 500 kraadi võrra pikeneb 2,5 mm Soojuspaisumist peab ahju konstrueerimisel silmas pidama. Gaaside ja vedelike