Leppemärkide paigutuse tihedus sõltub mõõtkavast ja pinna suurusest. Väiksema maa-ala sisse märgitakse sageli ainult üks tingmärk. Joonobjekt kujutatakse joonleppemärkidega Joonmärke kasutatakse objektide puhul, millel pole laiust või mille laius ei väljendu kaardi mõõtkavas. Joonobjektid võivad olla kõver- või sirgjoonelised, looduslik, tehis, või tinglikud. Kõverjoonelised on nt jõed ja ojad, sirgjoonelised on nt kraavid, raudteed, metsasihid. Tihti on joonobjekti laius looduses mõõdistatud ning märgitud plaanile numbriga vastava joonobjekti juurde. Punktobjektid on maastikuobjektid, mida ei ole võimalik plaanil mõõtkavas kujutada ja mis kujutatakse seetõttu mõõtkavatute leppemärkidega. Punktobjekti kujutamiseks kaardil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter või mõni muu koht tavaliselt selle objekti keskpunktiga. Lähtudes leppemärgi kujutamise põhimõttest, on võimalik täpselt määrata objekti asukohta plaanil.
– ellips pooltelgede otspunktide kaudu – elliptiline kaar – HATCH – viirutus (kolmel moel); – SPLINE – kõverjoon; – SPLINE CV – kõverjoon või -pind ettemääratud punktidega (tippudega); – XLINE (Constructon Line) – sirgjoon; – Multiple Points – paljud punktid (punkti tähise kuju määrab põhimuutuja DDPTYPE); – DIVIDE – joonobjekti jaotamine etteantud arvuga võrdse pikkusega lõikudeks; – MEASURE – joon-objekti jaotamine etteantud pikkusega lõikudeks (viimane lõik võib lühem olla) – REGION – ala, piirkonna kujundamine (sellel on välispiir ja sees võivad „saared” olla); – REVCLOUD – pilvejoon, Ameerikas kasutatakse väljatoodud elemendi ala ala piiramiseks
annaabi.ee 
