poole. Lihtsuse pärast on tundlik element paigutatud ekvaatorile, kus puudub Maa pöörlemise püstkomponent. Seepärast puudub tõelise meridiaani pöörlemine. Asendis 1 liigub tundliku elemendi peatelg joonkiirusega v 1 tõelisest horisondist ülespoole Maa kasuliku komponendi mõjul. Asendis 2 joonkiirus v1 on vähenenud, sest nurk α1 on vähenenud. Tundliku elemendi peatelje ja tõelise horisondi vahel on tekkinud nurk β, mis tingib joonkiiruste v 3 ja v4 ilmumise. Nende kiiruste mõjul liigub peatelg vasakule, tõelise meridiaani ja horisondi poole. Asendis 3 on joonkiirus v3 saavutanud suurima väärtuse, sest nurk tundliku elemendi peatelje ja horisondi vahel on maksimaalne. Joonkiirus v4, mis on suurem joonkiirusest v1 surub peatelge horisondi poole. Asendis 4 on tundliku elemendi peatelg tõelise meridiaani tasandis ja joonkiirus v 1= 0
meridiaanist nurga α1 võrra ida poole. Lihtsuse pärast on tundlik element paigutatud ekvaatorile, kus puudub Maa pöörlemise püstkomponent. Seepärast puudub tõelise meridiaani pöörlemine. Asendis 1 liigub tundliku elemendi peatelg joonkiirusega v 1 tõelisest horisondist ülespoole Maa kasuliku komponendi mõjul. Asendis 2 joonkiirus v1 on vähenenud, sest nurk α1 on vähenenud. Tundliku elemendi peatelje ja tõelise horisondi vahel on tekkinud nurk β, mis tingib joonkiiruste v3 ja v4 ilmumise. Nende kiiruste mõjul liigub peatelg vasakule, tõelise meridiaani ja horisondi poole. Asendis 3 on joonkiirus v3 saavutanud suurima väärtuse, sest nurk tundliku elemendi peatelje ja horisondi vahel on maksimaalne. Joonkiirus v4, mis on suurem joonkiirusest v1 surub peatelge horisondi poole. Asendis 4 on tundliku elemendi peatelg tõelise meridiaani tasandis ja joonkiirus v1= 0 Asendis 5 on joonkiiruse v1 suund muutunud vastupidiseks, sest tundliku
annaabi.ee 
