maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi. 19. saj. alguses võeti klassitsistlik õpetus kunstiakadeemiate õppekavadesse ehk sai ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks. Akademism soosis joonistuslikkust maalikunstis, jättes värvi tähtsuse tahaplaanile. Teemadest eelistati mütoloogilisi või allegoorilise tähendusega teosed, samuti ajalooteemalisi maale ja portreesid. Kunstnikule, kes pidas oluliseks klassitsismi traditsioonide järgimist, avanesid kõik võimalused karjääritegemiseks. Just nende poole pöördus riik riiklike tellimuste tegemiseks, neile said osaks autasud ja ainult nendel oli võimalus kunstikoolide õppejõududeks saada. Akadeemilist kunsti nim
laenatud Rembrandtilt. Elukäik Tiziano Vecellio sündis ~1485 aastal Pieve di Cadore's, Belluno lähedal Veneetsias. Maaliõpinguid alustas ta juba 9-aastasena. Kümneaastasena alustas õpinguid Veneetsias Sebastian Zuccato juures. Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione. Ta esimestes teostes avaldub Giorgione rahuliku unistava laadi mõju. Erinevalt Firenze koolkonnast, kus toonitati vormi ja joonistuslikkust, on Tiziani teoseile iseloomulik värvuste ja pehmes heleda-tumeda modelleeringust tulenev maalilisus. Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Veneetsia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. Isikupärase käsitlusviisi saavutas Tiziani 16. saj. teisel kümnendil. Sellest peale lõi ta oma elurõõmsamaid, bakhanaali kujutavad teosed ning suured madonnakompositsioonid. Võitnud laialdase
pidid oma omapära maha suruma ja jäljendama nõukogude realismi varianti. Järjekindla sotsrealismi loojad-tegid armetuid kollektiivseid maalitud teoseid ja lavastuslikke propagandaskeeme,naturalistlikult igavad ja arglikumad kui üleliiduliste eeskujude teosed(Oskar Raunam,Roman Treumann,Viktor Karrus,Richard Sagritsa,Leppo Mikko) Graafikakunsti tabas samuti suur langus sest sügavtrükitehnikaid peeti formalismikahtlaseks ja tunnustatud oli ainult joonistuslikkust võimaldav litograafia,osalt ka puugravüür.Vabagraafika peaaegu hääbus ja graafikud said tööd peamiselt raamatute illustraatoritena.Parimateks näideteks on Günther Reindorffi poolt loodud-A.Puskini Muinasjuttudele;F.R Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud. Ka skulptuuris ja tarbekunstis kehtisid samad Nõukogude Liidu piirangud.Arhitekutuuris tegeleti algul vaid taastamistega-mille käigus muudeti hooneid.Näiteks Estonia mudeti klassitsistlikumaks
annaabi.ee 
