LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.) Vestmann nääkleb Sanderi ameti kallal, et kõik, mis ta teeb on üks suur ebaõnnestumine ning et
aastal nägi ilmavalgust Graphisofti tarkvara ArchiCAD, mis oli esimene tarkvara virtuaalse hoone kontseptsiooni ehk BIM tegemiseks. Joonis 10.1. 1984.a. ArchiCAD-i tarkvara ekraanitõmmis Aasta pärast elektroonilise joonistuslaua ilmumist, december 1982, tuli turule 2D CAD Autodesk AutoCAD. Metamorfoloogiliselt võib öelda, et 1982 võeti Ungaris arhitekti mudel ja tõsteti see arvutisse, mille tulemusena tekkis CAD/BIM ArchiCAD, samal ajal kui U.S.-s võeti joonistuslaud ja tõsteti see arvutisse, mille tulemusena tekkis 2D/CAD AutoCAD. Kuigi ArchiCAD-i virtuaalse hoone mudel oli täielik revolutsioon ei tahtnud seda keegi kasutada. Lihtsam oli 2D joonte ja ringidega koostada hoone virtuaalne mudel. Graphisoft-i reklaam 1980-ndate lõpust näitab kui palju nad tegelikult oma ajast ees olid – „Simulate the buildings, not the drawing boards“. Kuigi selleks kulus pea 30 aastat, on BIM taas alustanud revolutsiooni projekteerimise kontseptsoonis ja meetodites
annaabi.ee 
