Ta oli Kööbra Tõnise talu saunike Kai ja Peet Köhleri seitsmes laps. Üheksa-aastaselt saadeti ta elama venna Tõnise juurde Viljandisse. Köler asus õppima Viljandi elementaarkooli ja hiljem kreiskooli. Pärast kolme aastat kreiskoolis polnud Köleril rahalistel põhjustel võimalik edasi õpppima minna ja ta läks tööle Vastemõisa valitseja Faberi juurde. Tulevane kunstnik abistas Faberit arvepidamises ja kirjavahetuses. Mõisavalitseja märkas, et Köleril on joonistamisannet, kui nägi tema paberilehele joonistatud taime. Peremees lasi tal pärast seda joonistada mitmeid viinaköögi masinaid. Hiljem päris Faber, kelleks Köler saada tahab, kuid Köler ei teadnud ise ka vastust sellele. Mõisahärra pakkus talle maaleriks, maalikunstnikuks saamist, aga Johann arvas, et maalrid on kole määrdunud. Mõisavalitseja rääkis, et tõelised kunstnikud ei ole määrdunud nagu maalrid ning niimoodi õnnestus tal veenda Kölerit oma kunstnikust venna õpipoisiks minema
......................................... 7 Lapsepõlv Henri de Toulouse Lauterc (1864-1901) sündis Prantsusmaal Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiizi suurelt jaolt kaotanud. Tema vanemad olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adèle de Toulouse-Lautrec. Vanemad lahutasid pärast noorema poja Richardi surma 1868. aastal. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Céleyrani lossis Narbonne'i lähedal. Henri ilmutas suurepärast joonistamisannet juba varajases lapsepõlves, mida näitavad tema karikatuurid koolivihikutes. Kuna elukutselised kunstnikud olid olid sel ajal haruldased, siis perekonna traditsioone järgides oleks pidanud Henri alustama sõjaväelase karjääri. Nii aga ei läinud. 1878-1879 aastal saadud luumurrud paranesid halvasti ning Henri ei kasvanud lõpuks pikemaks kui 1,52 m ja pidi kogu elu kasutama käimisel keppi. Vanematel oli raske leppida tõigaga, et nende ainus poeg
Kurt Cobain Kurt Donald Cobain sündis 20.2.1967 Washingtoni osariigis väikeses Aberdeeni linnakeses ja elas oma elu esimesed 7 aastat ideaalses õhkkonnas üdini rõõmsana. Hüperaktiivsuse tõttu oli ta sunnitud isegi rahusteid sööma. Varakult märgati Kurti joonistamisannet, ning vanemad läksid oma vaimustuses nii kaugele, et muud peale pintslite ja värvide Kurtile ei kingitudki. õnnelik lapsepõlv sai Kurti jaoks väga järsu lõpu, kui ta oli seitsmeaastane. Ta vanemad lahutasid. Edaspidi visati poissi ühe sugulase juurest teise juurde, kord elas ta isa, kord emaga. Veel kodus olles kirjutas Kurt ükskord oma toa seinale: `Vihkan ema, vihkan isa, isa vihkab ema, ema vihkab isa, see teeb lihtsalt kurvaks.` 80
annaabi.ee 
