,,kriipsujukudena" nagu ka tänapäeva lapsed joonistavad inimesi. Kuid peab tõdema, et ürgaja inimesed oskasid tunduvalt paremini joonistada loomi, kui tänapäeva lapsed. Tänaseks leitud koopamaalingutel on kõik kujutatud loomad eriti täpselt välja toodud, vähemalt nende kontuurid. Ka praeguseni joonistatakse neid loomi suhteliselt samamoodi. Altamira koopad. Vibukütid ja piison Tänapäeva lapse joonistus. Vibukütt Veel leidsin sarnasusi joonisfilmist ,,Jääaeg" . Sealgi on kasutatud koopamaale näitamaks, mis toimus jääajal ehk ürgajal. Joonisfilmis näidatakse, kuidas mammut Manfred näeb koopamaale, mis olid tehtud sellest, kuidas tema perekond tapeti vibuküttide poolt. Selles multifilmis on need koopamaalid ka liikuma pandud ja seal need näevad sama ehtsad välja kui Lascaux koobastes Hispaanias. Selles filmis näitab ka teisi ürgajale iseloomulikke nähtusi.
Vint, Ando Keskküla, Leonhard Lapin), mis said algselt inspiratsiooni tehnika- ja kosmoseoptimismist (Elmar Kits, Nikolai Kormašov). 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund (Olev Subbi, Aili Vint, Malle Leis), mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas džäss ja nüüd ka rock- muusika. (PILT JOONISFILMIST) "Kutsu-Juku seiklusi" oli esimene Eestis valminud ja ekraanile jõudnud joonisfilm ehk animafilm. Tegemist oli groteskse lühifilmiga. Arvati, et naljafilmi (originaalkeelepruugis "trikkfilmi") tegelaskuju loomisel tootmisel võeti eeskuju Disney Miki-Hiirest. Juku ratsutab põrsaga, võitleb kurega, konnaga ja varesega, siseneb kännu ja raadiolainete kaudu põrgusse, kus näeb tantsivat luukeret ja tuldsülgavat draakonit. Filmikaadrite vahel on selgitavad tekstid. 1940. a peitis
annaabi.ee 
