integreerimistee alguspunktiks ja punkti B tema lõpp-punktiks. Integreerimisteed AB märgitakse ka ühe tähega L, s.o. J f x, y, z ds f x, y, z ds. AB L Kui joon on kinnine, s.t. A B, siis kasutatkse sageli ka sümbolit J f x, y, z ds L 2.1.1 I liiki joonintegraali arvutamine Kehtib Teoreem 8. Kui funktsioon f on pidev joonel AB, siis on tal olemas I liiki jooninegraal 6 , kusjuures kehtib valem dx 2 dy 2 dz 2 J f x, y, z ds f x t ,y t ,z t dt dt dt dt 7 AB Kui joon AB asub xy-tasandil (või yz-, või xz-tasandil), siis nimetatakse joonintegraali
T¨ahistades kinnise joone AEBF A = L, saame tingimuseks Xdx + Y dy = 0 (7.20) L Sellise tingimuseni j~ouame u ¨ksk~oik milliste punkte A ja B u ¨hendavate joonte, st mistahes punkte A ja B l¨abiva kinnise joone korral, aga samuti ka erinevate punktide A ja B valimisel piirkonnas D. Edaspidi nimetame punkte A ja B u ¨hendavat joont integreerimisteeks. J¨arelikult, kui jooninegraal (7.19) ei s~oltu integreerimisteest, siis mistahes piirkonnas D valitud kinnise kontuuri L korral kehtib tingimus (7.20). Vastupidi, kui iga kinnise joone L puhul piirkonnas D kehtib tingimus (7.20) ja A ning B on kaks piirkonnas D valitud suvalist punkti, v~oime kinnise joone L valida nii, et A ja B paiknevad sellel joonel L = AEBF A. Tingimuse (7.20) kohaselt Xdx + Y dy = Xdx + Y dy = 0 L AEBF A
annaabi.ee 
