· 1765. a Senati Maamõõduekspeditsioon/ 1794. a nimetati see Senati Maamõõdudeparteimanguks- maamõõdutööde üldjuhtimine · Maamõõdukantselei- tegelike maamõõdutööde juhtimine ja teostamine · Loodi ametid: kubermangu maamõõtja (igas kuberm. 1), kubermangu maamõõtja abid (mõnedes kubermangude linnades), maakonna maamõõtja (igas maakonnas üks) · Nende töid kontrollisid kriisikohtud · Kubermangu joonestuskoda- maamõõdutööde tegemiseks · joonestuskodade kantselei ja arhiivid maamõõdudokumentide hoidmiseks · Maamõõduametkond oli justiitsministeeriumi alluvuses maamõõduametkonda kuulusid vanem- ja noormaamõõtjad ning vanem- ja nooremmaamõõtja abid Maakorraldustööd Eestis 18 saj · Mõisapiiride reguleerimine- mõisamaad tuli koondada ühte massiivi · Koostati mõisate plaanid (1:4000) ja kihelkondade kaardid (1:105 000)
1996 aastal anti välja Eesti esimene seinakaart, milleks oli Eesti halduskaart mõõtkavas 1:400 000. 104. Esimesed eestikeelsed kaardid ja atlased 105. Kartograafia areng Eestis 1920-1940 1920. aastal moodustati Eesti topo hüdrograafiaosakond. Topo hüdrograafiaosakond jagunes topograafia-, hüdrograafia-, triangulatsiooni- ja kartograafiajaoskonnaks. Kartograafiajaoskonnas oli eraldi joonestuskoda ning kaartide ja instrumentide ladu. Kavandati kolm kaardiseeriat: põhikaart (mõõtkavas 1:25 000), taktikaline kaart (mõõtkavas 1:50 000) ja ülevaatekaart (mõõtkavas 1:200 000). Kaartide koostamisel kasutati Gaussi Lamberti konformset koonilist projektsiooni maksimaalse mõõtkavaga 1:40 000 ja moonutusteguriga 0, 9975. Riigiasutused, omavalitsused, koolid ja kodanikud vajasid eestikeelseid kaarte. Maakaarte andsid