38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest (järv, mets, põld). Pindobjekt märgitakse kaardil nii pikkuselt kui laiuselt mõõtkavaliselt. Pindobjekte määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatavate täitemärkidega, kui on mitu, siis valitakse kolm olulisemat. Joonobjekt võib olla kõver- või sirgjooneline, looduslik, tehislik või tinglik. Kõverjoonelised jõed, ojad; sirgjoonelised kraavid, tarad, teed; tinglikud nt administratiivpiirid. Mõõtkavaliselt tähistatakse pikkust, kuid mitte laiust. Punktobjektid on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul, pole võimalik kujutada mõõtkavaliselt. Nt
mitades joonise objektid loogilise seose alusel kindlatesse kihtidesse. Joonise kihtidel ei ole füüsilist ega geomeetrilist tagapõhja tegemist on formaalse vahendiga joonestamisseansi hõlbustamiseks. On soovitatav, et igale kihile määratakse sobivad omadused (värvus, joo- netüüp jne.). Lähemalt käsitletakse neid küsimusi allpool. Üks esimesi asju, mida uue joonise puhul paika pannakse, on joonise formaadid. Need tuleb valida kas siis kooskõlas joonestatavate objektide tegelike mõõtudega (jättes ruumi kirjanurga, mõõtmete jne. pealekandmiseks), või siis kasutada kindlaid formaate (A3, A4 vms.). Ka tuleb endale selgeks teha, millistes ühikutes joonise objekte mõõdetakse (milli- meetrites, meetrites vms.) ja vastavalt sellele ka valida jooniseformaadid. Rõhutame, et joonisel kasutatavad mõõdud on dimensioonita suurused ja seega neil puuduvad pikkus-
annaabi.ee 
