karpi, mis kokkupandult moodustavadki objekti, vt. järgmine joonis. Sama laud, aksonomeetrilise kujutisena Ülesanne 2 Tihend 47 Igal kihil on järgmised omadused: 1) Kasutatavus – mis tähendab seda, et ikoonis kuvatakse just selle kihi nimi ja omadused, millega saab nüüd töötada. Juurde joonestatavad objektid paigutatakse kasutatavasse kihti (füüsikast tuntud mõisteid rakendades, võiks seda kihti ka nimetada “jooksev kiht” , sellele viitab ka arvutipoolne nimetus < current > ). Kõikides nähtavates kihtides olevaid objekte saab töödelda või muuta (nihutada, kopeerida, pöörata, kustutada jne.). Kasutatavat kihti ei saa külmutada, küll aga saab teda muuta nähtamatuks ning sel juhul muutuvad ka juurdejoonestatavad objektid nähtamatuteks. Kihtide loomise vestlusaknas on
0000,9.0000), s.t. diagonaal 15 mm ! Märkus. Tegelik joonestusvälja suurus, kui seda mõõta kuvarilt on siiski määratud kuvari enese suurusega ja näiteks 21”-kuvari puhul on see 410 x 310 mm, diagonaaliga 510 mm, 32”-kuvaril 700 x 395 mm. ÜLESANNE I Pinnatükk 38 Järgmisena on vaja arvutile "selgeks teha" uue joonestusvälja tinglik suurus nii, et joonestusväljal kuvataks kõik joonestatavad objektid, seda tehaks suurendamise käsuga: ZOOM ↵ (käsku ZOOM kirjeldame täpsemalt allpool): millele vastata A↵ et teatada arvutile, oma soovist töötada kogu alaga, mille suurus äsja ette anti. Joonise piiride kontrolli kohta ei ole veel midagi teada, seetõttu kordame käsku Ja vastame igaks juhuks OF ↵ Märkus. Arvuti nõuab küll OFF, aga kuna “OF” ja “ON” on isegi siililegi eristatavad, piisab sellest
annaabi.ee 
