Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A'. Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimet. punktide A ja A' vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimet. suhteliseks sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga
Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A'. Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimet. punktide A ja A' vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimet. suhteliseks sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: · Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga · Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist · Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga
Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A'. Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimetatakse punktide A ja A' vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimetatakse suhteliseks sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: · Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga · Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist · Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga
Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A’. Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimetatakse punktide A ja A’ vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimetatakse suhteliseks sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga
poole(on keskaheliku lähedal). Lisaks ka mõlemal pool mandril basaltplatoo. Yellowstone'i kuum täpp ja Kolumbia basaltplatoo. Tsentrifuugeksperimentide ja arvutimodelleerimistega on uuritud vahevöö pluumi arengut. Pluum koosneb osaliselt sulanud ja osaliselt tahkest massist. 10 Pluumi pea põhjustab umbes 1000km läbimõõduga ala kerkimise maakoorel, kus keskmine osa kerkib umbes 1km. See võib saada jooneliseks ahelaks või basaltplatooks. Magnetiliste mõõtmiste järgi saab mõõta laavade vanust ja määrata magmalist aktiivsust minevikus, ning eri päritoluga magmade osakaalu. Praegu on platoode arvel 5-10% vahevöö magmast, 85-145 Ma.t. aga ~50%. Sel perioodil oli ka väga pikaajaline maa magnetvälja ühesuunalise orienteerituse periood. Pluumid tekivad 670-2900km sügavuselt, keemiliselt vaesustamata vahevööst. Astenosfääri konvektsioonivoolud võivad pluumide suunda veidi muuta.
Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Kui Polügooni nurkade ja joonte mõõtmine maastikul ning nende plaanile kandmine oleks toimunud vigadeta, siis pärast polügooni nurkade ja joonte pealekandmist oleks selle lõpp ühtinud algusega. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A'. Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimetatakse punktide A ja A' vahelist kaugust. Selle suhet polügooni peromeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimetatakse suhteliseks sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/200 perimeetrist (1m 200m kohta) Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon.
annaabi.ee 
