1:250 000 1 cm = 2500 m (operatsioonide planeerimiseks) Leppemärgid võimaldavad kaardilt maastikuinfo lugemise ja on reeglina ära toodud ka kaardi legendis. Vastavalt kujule jagunevad leppemärgid järgnevalt: 1. Pindleppemärgid - kasutatakse objektide ja alade (metsad, järved, asulad, suured ehitised, laiemad jõed jne) pinna ning suuruse kujutamiseks. Nende asend ja kuju vastavad alati kaardi mõõtkavale. 2. Joonleppemärgid - kasutatakse joonekujuliste objektide (teed, elektriliinid, kraavid jne) kujutamiseks. Nende pikkus ja asend vastavad kaardi mõõtkavale, kuid laius (paksus) reeglina mitte. 3. Mõõtkavatud leppemärgid - kasutatakse maastikul selget tähtsust või markantsust omavate objektide ja reljeefidetailide (korstnad, kirikud, suured kivid, geodeetilised punktid jne) kujutamiseks, mida ei saa väljendada kaardi tegelikus mõõtkavas nende väikeste mõõtmete tõttu. Igal taolisel leppemärgil on oma kindlaks määratud
põue- või kaarditaskusse mahub, siis hoiame kaardi puhtana ning säilib tema hea seisukord. TOPOGRAAFILISED LEPPEMÄRGID Topograafilised leppemärgid (tingmärgid) jagatakse kolme gruppi: 1.joonleppemärgid 2.pindleppemärgid (kontuursed ja mõõtkavalised leppemärgid) 3.mõõtkavatud leppemärgid Lisaks kasutatakse selgitavaid kirjeid. JOONLEPPEMÄRGID Kui vaatate kaarti esimest korda, jäävad kõigepealt silma joonleppemärgid. Topograafilised joonleppemärgid on kasutusel joonekujuliste objektide kujutamisel, mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Nende täpne asend kaardil on määratud objekti pikiteljega. Joonleppemärkidega kujutatakse näiteks maanteid, radu, raudteid ja kõrgepingeliine. Joonleppemärkide hulka kuuluvad ka suuremate objektide, mille pindala väljendub kaardi mõõtkavas, kontuurid e välispiirid. Kontuurid näidatakse kaardil pidev- või punktiirjoontega täpses vastavuses nende tegeliku asendiga PINDLEPPEMÄRGID
annaabi.ee 
