Peale saunapidu tahtis Joonatan minna Pariisi, et oma silmaga näha kohta, kuhu maja ehitada tuleb, et seda paremini loodusega sobitada. Hommikul enne Pariisi minekut läks Joonatan kõigepealt Veronika juurest läbi ja alles siis läks Klarat peale võtma. Veronika juures olles tegi ta katse naist suudelda. See katse läks tal korda. Pariisis veetsid nad kolmekesti toredasti aega, tekkisid ka mõned vaidlused. Muuhulgas sai Veronika teada, et Klara oli varem Joonataniga käinud. Samuti hoiatas Klara enda sõbrannat selle eest, et Joonatanil tekivad tujud, mil teda mitte miski enam ei huvita ning see pidavat paarilisele emotsionaalses mõttes väga raskesti mõjuma. Kui nad tagasi Tallinnasse läksid, tahtis Klara, et teda viimasena koju viidaks. Kui ta Joonataniga kahekesti jäi, käskis ta mehel oma sõbrannale mitte haiget teha ning ütles, et ta nüüd Veronika juurde ei läheks. Joonatan läks siiski Veronika juurde.
valitsejaks ning õppis kaanani-vilisti sõjatehnikat. Teoülem- 2Sm 20- 24 sunnistöö, vabad inimesed tegid, kes kutsuti teid ehitama vms. Õiglust teostab Jahve ja preestrite abiga saab lahendada probleeme. Taaveti nõuandja- võis olla auamet. Kuninga sõber- amet. Taaveti tülide ajal Sauliga olid osad preestrid Taaveti poolele asunud, mis annab võimaluse oletada, et Taavet andis sellel preesterkonnale teatavaid lubadusi tuleviku suhtes. Oma ,,liidu" läbi Joonataniga ning sobingu teel Noobi preestritega rajas Taavet endale võimupositsiooni. Taavet oli esmajoones ja primaarselt juudalasena Juuda kuningas ja sai selleks oma isikliku palgasõjaväe tõttu. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus ( McKenzie) Taaveti edu oli järjekindla võimupoliitika tagajärjeks. Taavet oli vahendite valimisel valimatu, seda näitab seegi, et endine palgasõdurite pealik Sauli juures läks üle vilistite juurde. Vilistite silmis oli
annaabi.ee 
