Nipernaadile meeldis käia Maarla sood vaatlemas. Seal kohtas ta Joonast, kes sõidutas parvega rahvast. Joonasest sai Nipernaadi abiline sookuivatamisel. Nipernaadi soovis Anne-Maiga suhelda, kuid Anne-Mail polnud kunagi aega. Anne-Mai rügas Küübi juures tööd ja ootas oma meest Jairust. Jairus istus vanglas Anne-Mai teo eest ja palus Küübilt oma naise eest hoolt kanda. Ühel päeval, kui Nipernaadi tahtsid sood kuivatama hakkata koos Joonasega, ei saanud, kuna paduvihma sadas. Anne-Mai mees sai enneaegselt vanglast välja. Jairus oli väga muutunud, enam ei suitsetanud ega vandunud, ta muutus üdini jumalakartlikuks. Nipernaadi koos Joonasega teostasid oma tööd ja lasid Maarla soo dünamiidiga õhku. Sellest tuli suur pahandus. Küübi heinamaad oli üle ujutud allikaveest, mis lõhkesid soos. Rahvas oli väga vihane ja hakkasid Nipernaadit ja Joonast taga ajama. Neil õnnetus kiirelt põgeneda kordagi tagasi vaatamata.
Partei I kongressil 1917 oktoobris sai Reist Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomitee liige ja esimees. August Rei oli nii partei teoreetik kui selle mõõdukama enamussuuna juhte, pooldades osalemist koalitsioonivalitsustes. Rei oli mitmete sotsiaaldemokraatlike vaadetega väljaannete ilmumise algataja ja kaasautor. Ühtlasi oli August Rei ESDTP ajalehe "Sotsialdemokrat" asutajaid ja esimene peatoimetaja, aastatel 19271928 koos Erich Joonasega ka ESTP ajalehe "Rahva Sõna" peatoimetaja. Aastatel 19061907 toimetas Rei VSDTP põrandaaluse ajalehte "Sotsialdemokrat". Sel ajajärgul oli ta ka ajalehe "Punane Lipp" toimetaja ning tegi kaastööd pahempoolsele legaalsele ajalehele "Hommik" Tartus. 19121913 oli August Rei vabatahtlikult Vene sõjaväes sundaega teenimas. Sõjaväest vabanes ta tagavaraväe lipnikuna ning asus sama aasta sügisel tööle advokaadina Viljandis, kuhu jäi 1914. aastani
Kord valdas Joonast viha, teinekord tülpimus, samas järgmisel hetkel võis leida Joona koos Irmaga kirglikult suudlemas või embamas. Sarnaste segaste tunnetega Irma, ei pööranud säärastele hetke emotsioonidele niivõrd palju tähelepanu nagu tegi seda Joonas. Ühel päeval keesid Joona tunde üle ning peale mitmekordset korrutamist "Ma armastan sind," otsutas mees teha abieluettepaneku. Irma ei osanud sellele vastata mitte millegi muu kui naermisega, sest ta uskus, et Joonasega abiellumisest ei saanud midagi välja tulla, selleks oli nende vanusevahe liiga suur." Joonas tundis ennast pärast ettepanekut kehvasti, sest järelemõeldes arvas ta, et järsku tekkinud abiellumise soov oli lapsik. Probleemile ei püüdnud kumbki osapool lahendust leida. Jäeti kõik saatuse hooleks ja oodati, mis järgmisel hetkel saab. Kuigi süüdistavaks ja kahtlustavaks osapooleks oli Joonas, siis otsustava lõpu tegi suhtele siiski Irma
annaabi.ee 
