kellestki üle või maksta kätte või hakata vastu rõhujatele. Seda käitumisviisi saabki lugeja näha Huhuu peal. Hiljem aga mõistab Huhuu, et toidu hankimine on keerulisem, kui varemalt. On võimalik, et ka tema tunneb end üksikuna. Saadud tagasilöögid väljaspool kodu muudavad tedagi leplikumaks. Ahvipärdikul pole reaalseid kogemusi hakkama saamiseks ilma Isandata ja tõenäoliselt on ta segaduses. Hiljem paljastab pärdikukese joomiskirg ka depressiooni ja soovi ütelda lahtivõi eemalduda maailmast, mis on pigem masendav ega paku lohutust. Seda joovastust jagab ta ka Popiga ning joomine võimaldab neil kahel koos aega veeta ilma, et Popi saaks sealjuures taas kuritarvitatud. Minu arvates mõjutab teose narratiivne struktuur lugeja suhtumist teksti ootuspäraseks. Lugeja ei tea ega suuda isegi aimata loo kummastavat lõpplahendust. Sündmused
ta ei tee sellest suurt probleemi. Ainult siis, kui juba asi üle mõistuse läheb, elab ta ennast välja. Ta saab samas ka aru, et Jan armastab teda ning töötab vaid selle jaoks, et raha teenida. Kerttu Rakke kohta on sageli öeldud, et tema naistegelased on ülbed ning sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on väga haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi nagu näiteks Marilyni puhul ka joomiskirg. Sageli on autorit nimetatud ka naisnaturalistiks. Kõnekeelsed väljendid on vahendid tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Marilyn kasutab mõnikord tänapäevalikke väljendeid näiteks ,,boifrend'', ,, inf'' ja,, keiss'' ning muud inglis pärased väljendid. Tema üleüldine kõnepruuk on lihtne ning selge. Kasutab väga levinud sõnu ning kõne on lihtpärane, võõrsõnu pole. Mõnel puhul paneb lausa üllatuma, millist kõnepruuki Kerttu Rakke