täiskasvanutelt üha enam pühendumist ja aega, ning seetõttu jäävadki lapsed hooletusse, ja noori kasvatab ühiskond, mitte need, kes seda tegelikult tegema peaks. Peaagu iga päev võib ajalehest lugeda, et järjekordne purjus alaealine on sattunud mõnda avariisse või siis on olnud noorteseltskonnal probleeme politseiga. Alkohol on üha kättesaadavam ning see ei puudu enam üheltki noortepeolt. Miks see nii on, et joomalembus haarab üha nooremaid-veel lapseohtu- inimesi? Üheks suureks mõjutajaks võib olla see, et stressis lapsevanemad on ka ise järjest rohkem hakanud oma muresid alkoholi uputama. Saabutakse koju õllepurkide ja veinipudelitega, kuid maimuketele neid proovida ei anta. Ma ei kiidagi seda heaks, et lapsed peaksid koos oma vanematega nüüd alkoholi pruukima, kuid oma järeltulijatele ei tohiks seda ka
tegelaskujule tema all pidasingi silmas majanduslikult mõtlevat tüüpi. ,,Kosjaviinades" paistis silma eelnevate näidenditega võrreldes juba kaks erandit: esiteks võimukas pereema, kes tundus mulle ka kõige mahlakam tegelaskuju sealt, teiseks Tapiku pere teenija Triinu. Viimane on kirjaneitsi poolt päris äärmuslikuks kujutatud kõik pahed ja halvad omadused, mis naise tol ajal eemaletõukavaks muutsid, olid Triinul olemas: varatus, joomalembus, alamklassi seisus ja juba fakt, et ta on kolmekümnendates eluaastates ja ikka veel vanatüdruk, said naisele saatuslikuks. Näidendis oli tütre tegelaskuju ühtlasi ka pruut. Nimetaksin seda ülemineku perioodiks, mis jäi kahe kuuluvuse vahele ta polnud enam nii-öelda isa laps ega ka mitte veel mehe naine. Ta võis nautida aega, kus teda otseselt keegi ei omanud. Lõpuks pidi ta aga ikkagi valima, kas
annaabi.ee 
