haaramiseks, kõneleb äpardustest sõjas, kutsub üles võitlusele türannia vastu. Poliitilistest lauludest väärib eriti märkimist säilinud katkend, milles segaduste keerisesse sattunud riiki võrreldakse tormist merd mööda kihutava laevaga. Vaenujalal olevate rühmitiste tegevust kõrvutatakse kõikjalt laevale kallale sööstvate tuultega. Poliitiliste mõtisklustega segunevad laudkondlikud teemad. Joomalaul ja sõpradering on luuletajale tunnete ja mõtete avaldamise paigaks. Rõõm ja kurbus, heitlused kodusõjas ja armuavaldused, talvepakane ja suvekuumus, mõtisklused surma vältimatusest- kõik see mahub joomalaulu raamidesse lõppüleskutsega ,,joogem!". Alkaios kirjutas ka hümne jumalate auks ja lembeluulet. Ta erootilistest värssidest on säilinud ainult mõned fragmendid. (Luuletus Sapphole).
Ühelt poolt on see arusaadav, teiselt poolt aga nagu oleks mingi konks. Arusaadav selles mõttes, et ta toetub uusromantilisele põhjale, on natuke rahvakeelsem aga esialgu range vormiga autor. Selle juures on lugejal kohe aru saada, et tegemist on tugevalt isamaalise autoriga. Sege, et isamaluule lõi retseptsioonile sooda pinnase. Konks aga selles, et Lepik hakkab uuema rahvalaulu võtteid varakult kasutama (lorilaulu). Mõnel juhul ka otseselt irriteeriv lorilaul joomalaul. Rõhutatud madalaus või veidi solgine lehk on sellel juures, see võiks olla midagi, mis viisaka ja konservatiivse lugeja maitset proovile paneb. Võib öelda, et see stiil seeditakse kuidagi ära ja selle nähakse ka enesepromoodilist alget. Visnapuu on Lepikule oluline taustaautor. Ta ise on rõhutanud, et ta on parimet kontakti saanud Eesti meelauuletajatega, naiste kirjutatust pole ta kunagi eriti aru saanud (Liiv, Visnapuu, Talvik jm).
annaabi.ee 
