titaan Okeanost. Niipea kui titaan noort jumalat silmas, taipas ta, kes tema ees seisab ja mida ta tahab. ,,Ma aitan sind," ütles Okeanos, ,,aga kõigepealt tuleb sul vabastada oma vennad, kes on veel su isa kõhus vangis." Seejärel kutsus ta oma tütre Metise, targa okeaniidi, kes tundis kõiki maa peal kasvavaid rohtusid. Okeanos ütles tütrele, et tal on vaja jooki, mis paneks Kronose allaneelatud lapsi välja oksendama. Tarvilike rohtude leidmine ja vajamineva joomaaja kokkusegamine ei võtnud Metisel kaua aega. Zeus valas joogi kuldkruusi, ja laskmata aimata, kes ta on, läks tal korda seda Kronosele pakkuda kui valatud veini. Ainsast sõõmust oli küllalt. Kronost haarasid otsemaid vägevad valud. Kauem ei suutnud ta lapsi oma kõhus hoida ja hakkas neid välja oksendama. Kõigepealt tuli viimasena neelatud kivi ja siis üksteise järel tema viis armsat last. Niipea kui noored jumalad välja pääsesid, jooksid
Kuuse kaunistamine sõltub ajast ja ka moest: kas palju kirevaid, või hoopis ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad, on maitseküsimus. Väljakukuuskedest vanim on teada aastast 1441: puu püstitati Tallinna keskväljakule. Balthasar Russow kirjeldab üle saja aasta hiljem, 1584. aastal: "Nii ajasid kodanikud ka talviti jõulupühadel ja vastlapäeval oma gilditubades ja sellid oma kampades suurt priiskamist taga. Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule." Väljakukuuse eeskujuks ongi käsitööliste gildide poolt ehitud jõulu- ja vastlapuud, mis kuulusid ühtlasi karnevalikultuuri juurde
annaabi.ee 
