Oluline on ka söömise ja joomise jälgimine. Toiduvalikust põhiosa peaks moodustama süsivesikud (60-70%). Proteiine peaks ühe päevatoidus olema 15-20% ja rasvu samuti 15- 20%. Treeningperioodi toit peab sisaldama toiduaineid, mis lisaks energiale sisaldab ka piisavalt vitamiine ja kiudaineid. Joogiks sobib eriti hästi vesi. Õige varustuse eest tuleb samamoodi hoolt kanda. Piisavalt peab olema sobivaid jooksu jalanõusid ning riideid erinevate tingimuste jaoks. Olulised on ka head jooksusokid. Vahetult enne maratoni treeni järk-järgult nõrgemalt. Vähenda treeningkoormust nii, et nädal enne maratoni on treeningmaht umbes neljandik tavapärasest. Erilist tähelepanu pööra kolme viimase päeva toitumisele. Joo piisavalt ning tõsta toitude süsivesikusisaldust. Lae ennast täis positiivset energiat! 1.3TERVISEJOOKS (Cooper) Viimasel ajal on hakatud rahvusvahelises ulatuses propageerima tervisesporti, kuna inimesed
riis, kartul, riis, väherasvane liha, kala, piimatooted ja ,,head" rasvad moodustavad alustala maratonijooksja toidusedelile. Seda nimekirja võid vajaduste ja soovide kohaselt täiendada. Pea alati meeles ka joomist jooma peab piisavalt ja eriti hästi sobib vesi. 8.Korralik varustus Õige varustuse eest tuleb samamoodi hoolt kanda nagu treeningute eest. Piisavalt peab olema sobivaid jooksu jalanõusid. Korralikud riided erinevate tingimuste jaoks ja head jooksusokid on väga olulised. Ära hoia kokku vales kohas, ostes sobimatuid jalanõusid, odavaid sokke või riideid, mis ei ole mõeldud higiseks treeninguks. Peale trenni kanna hoolt ka oma varustuse eest pese riided ja sokid, puhasta jalanõud porist ja kuivata need toasoojas enne järgmist treeningut. Nii saad sama varustust kasutada pikemaajaliselt. 9.Pane endale realistlik eesmärk Maratoniprojekti alustades mõtle korralikult läbi, mis suunas sa liikuma hakkad. Väga hea eesmärk
annaabi.ee 
