ÕNNELIK OLEMINE ALGAB SUHTUMISEST Ma arvan, et tänapäeva ühiskonnas ongi kõige suuremaks probleemiks materiaalsete asjade orjamine. Kõik peab olema viimase peal: välimus, eluase, auto, kodu jne. Püüeldes kogu aeg uue ja parema poole, on inimene kui jooksurattal, ilma et kunagi kohale jõuaks. Sest alati on olemas keegi, kellel on ilusam kodu või uuem auto ja nii mõeldes ei saagi õnnelikuks. Väline kest on pidevalt üles mukitud, aga sees valitseb tühjus. Miks näib, et osadel inimestel on kogu aeg õnne ja nad saavutavad tohutut edu, millest teised võivad ainult unistada? Sageli paneme me teiste inimeste edukuse juhusliku õnne arvele. Kuid väga edukad inimesed loovad oma õnne nende võimete kaudu, mis on meil kõigil olemas,
Käitumise ja geenide vaheliste seoste erinevaid tüüpe, näiteid. Uuritakse peamiselt mutantide põhjal. Seosed: (1) üks geen mõjutab üht käitumismustrit, n: kollased puuviljakärbsed on emaste poolt vähem eelistatud, sest nende kosimiskäitumises esineb vähem komponenti vibration; puupea puuviljakärbestel on tugevalt pärsitud õppimisvõime. (2) üks käitumismuster sõltub paljudest geenidest, n:31 erinevast geenimutatsioonist 12 mutatsiooni mõjutasid hiire aktiivsust jooksurattal, sest füsioloogilised faktorid olid teised (jalgade pikkus). (3) üks geen mõjutab paljusid käitumismustreid, n: meeste testosterooni madalat taset määrab geenimutatsioon, hormooni puudulikkus aga viib paljude füüsiliste ja iseloomu puudutavate muutusteni. Käitumise evolutsiooni mehhanismide uurimine. Mida näitavad kunstliku valiku eksperimentide tulemused, näiteid. Kunstliku valiku eksperimendid tõestavad, et käitumise evolutsioon saab toimuda loodusliku valiku teel
annaabi.ee 
