a) ringvõnkumine b) suunatud võnkumine Vastavalt sellele jaotatakse ka vibraatorid ring- ja suundvõnke vibraatoriteks. Vibraatorid klassitakse mitmesuguste tunnuste järgi: · liikumapaneva energialiigi järgi eristatakse elektri-, pneumo-, hüdro- ja mootorvibraatoreid; · võngete edastusmooduse alusel segule eristatakse pinna-, sise- ja välisvibraatoreid (press-, raketis-, punkervibraatoreid jt.) ; · vibratsioonmehhanismi tüübi järi eristatakse ekstsentrik- ja jooksur-(planetaar-) vibraatorid; · mootorite asetuse järgi eristatakse paindvõlliga ja sisseehitatud mootoriga vibraatoreid. Vibraatorite tõhusust hinnatakse betooni paigaldamiseks kuluva ajaga. Seejuures peab paigaldus tagama betooni tugevuse ja tiheduse. Tihendus oleneb vibraatori võnkesagedusest ja amplituudist. Suurema võnkesageduse puhul betoon saab tihedam. Kuid sagedustel üle 20000 võnke minutis muutub võnkeamplituud niivõrd väikeseks, et vibraator ei suuda enam panna
Paindvõlliga sisevibraatoreid rakendatakse jäikade segude tihendamisel mitmesuguse sarrustustihedusega betoonmassiivides. Standardi kohaselt on planetaarseid (jooksurergutiga) sisevibraatoreid neli suurust: otsiku läbimõõduga 34, 50, 75 ja 110 mm. Planetaarvibraator koosneb järgmistest põhisõlmedest: kantavast elektrimootorist 11 koos lülitiga, parempöörlemisega paindvõllist 12 ja vahetatavast vibrootsakust 13, Silindrilise vibrootsaku sees tiirleb ekstsentriliselt asetatud jooksur 15 ümber südamiku 14, mis paigaldub otsakukeres 16 liikumatult. Jooksuriga ühes tükis varrast ühendab spindliga 18 kummisidur 17. Spindel kinnitub paindvõllile liistliitega. Vibraator saab töötada ainult vertikaalasendis või sellele lähedases asendis. Muudes asendites saab töötada ainult lühikest aega. Väikese läbimõõduga seadmete korral kasutatakse välimist pinda mööda jooksuratta liikumist kuna sisemise korral on raske saavutada vajalikku staatilist momenti väikeste
annaabi.ee 
