*impressionism (ptr. Impression=mulje) Fr. Tuglas ,,inimese vari" . *eksistentsialism(=olemasolu)- inimene tunneb ennast selles maailmas ebamugavalt , üksikuna , ta ei mõista teisi ega teised teda. Hermann Hesse romaan ,,Stepihunt". Modernismi viljelenud luuletaja. Walt Whitmann 1819-1892. Läbi aegade üks Ameerika silmapaistvamaid poeete. Pärit Long Islandilt. 5-aastase koolihariduse järel sai temast töömees: tegi talutööd, oli trükikojas ladujaks, ajalehe juures jooksupoisiks, hiljem andis ise ajalehte välja. Oli veendunud demokraat. Juba küpse ja elus mõndagi näinud mehena jõudis luuletamise juurde. 1855. aastal ilmus temalt luulekogu ,,rohulehed" (12 luuletust). Kuni W surmani ilmus sellest ka 10 kordustrükki, kusjuures iga uustrükk oli täienenud uute luuletustega (1891-1892 ligikaudu 400 luuletust) . Tema luulele on iseloomulik enda isiksuse positiivne rõhutamine, selle seostamine kõigi teiste inimestega, kogu maailmaga. Luuletaja tunneb end
ärritas aga lugu nii, et ta jooksis koju emale ütlema. Ema läks kooli ja võttis mõlemad poisid koolist ära. Kuni 18-nda eluaastani veetis Michael aega kodus või tänaval poistega mängides. Keegi ei õpetanud teda ega aimanud veel temas peituvaid andeid. Et isa sissetulek oli napp ja perekond arvukas, pidi noor Michael varakult tööl käima hakkama. Juhuslikult oli tema kodu läheduses George Riebau raamatukauplus ja -köitmistöökoda. Mr. Riebau juurde läkski Michael 13-aastasena jooksupoisiks. Kirjelduste järgi oli ta tol ajal heledasilmaline pruunilokiline vilgas poiss. Ei olnud kerge ajalehti kanda oma peremehe ärisõpradele, kes elasid laialipillatult. Pühapäeva hommikuti tahtis ta olla eriti kärme, et koju jõuda ja oma vanematega veel kirikusse minna. Tema vanemad ja ka vanaisa kuulusid vähetuntud sandeman'i usulahku. Perekonnas ja tuttavate ringis valitsenud põhimõtted avaldasid kahtlemata suurt mõju ka noorele Michaelile. Ta jäi elu lõpuni selle
- kolmandaks toakaaslasseks oli Voitinski - Kõrvaltoas olid Müller, Vutt, Laane, Baškirtsev - Laanel olid täid, kes toakaaslasi kimbutasid - Järgmises toas asusid von Elbe, krahv Mannheim, vürst Bebutov, pan Hodkevitš, inglane King, kõik tähtsad mehed, krahvi balalaikamängu käidi kuulamas ja lauldi popi laulu - Inglane King oli naiselik, teda kutsuti ilusaks Helenaks - krahv Hodkevitš sai Indrekult lõuga, sest sõimas teda oma jooksupoisiks, järgnes rusikavõitlus, teised lahutasid nad, direktorile ei teatatud, mehed leppisid ära, Indrek nõustus käske täitma - direktor sai kaklusest siiski teada, kiitis Indrekut - Indrek ei saanud hästi magada kartis et ei kuule äratust, kõrvaltoa poisid tegid muusikat ja laulsid, kui neid keelama mindi eitasid poisid toimunut - Voitinski ja Slopašev veedavad koos õhtu, joovad koos, neid narritakse, koputades uksele, kuid avades ei leitud selle tagant kedagi
annaabi.ee 
