Eriti inetud on tumeda sulestikuga lindude lihakehad. Sulgimine kestab 2 kuud. Eestis kasvatatavad parditõud pärinevad Pekingi partidest. Täiskasvanud isapardid kaaluvad 3-4 kg, emapardid 3-3,5 kg. Hanemunade saamiseks on vajalik veekogu, sest nad paarituvad meelsamini vees. Tõud Parditõud jaotatakse tootmissuuna alusel kolme põhirühma: liha-, liha-muna- ja Munatõud. Pekingi pardid.(Lihatõugu) Kampelli (khaki-kampelli) pardid(Munatõugu) India jooksupardid(Munatõugu) Eelsberi pardid(Lihatõugu) Ruaani pardid.(Lihatõugu) Orpingtoni pardid(Liha-munatõugu) Ajalugu Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.), kes käesoleval ajal asustab Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika veekogude kaldapiirkondi. Pardid kodustati oletatavalt mitmes maailmajaos üheaegselt, 3...4 tuhat aastat e.m.a. Euroopas kodustati pardid Rooma impeeriumi õitseajal Tänan vaatamast
Kasutatakse peamiselt pardimunade tootmisel. India jooksupart Tõug on aretatud Indias. Välimik on neil teistest partidest erinev. Neil on kõrged jalad, pingviinisarnane kehahoiak, pikk ja peenike kael. Liikudes nad ei paterda nagu teised pardid, vaid jooksevad kiiresti. Jalad on oran¸ikaspunased, sulestik valge, punakashall või must. Täiskasvanud emaspardid kaaluvad 1,75 kg, isaspardid 2,0 kg. India jooksupardid on väga head munejad, keskmine toodang on 200-270 muna aastas. Ilupardid On mitmeid pardiliike, keda kasvatatakse põhiliselt ilusa välimuse tõttu. Tuntuim neist on mandariinpart. Ta on väikesekasvuline, kuid väga kaunilt paigutunud ja värvunud sulestikuga. Teine tuntum ilupart on karoliinpart, kes pärineb Põhja-Ameerikast. Mõlemad ilupardid on väheste kulutustega peetavad parditiikidel ja teistel veekogudel.
annaabi.ee 
