tempole. Kõndida võiks umbes ühe kilomeetri, aga kui jooksmisega ei tegeleta tihti, siis võiks rohkemgi. Kui on tegemist kiirendusjooksuga; siis peaks ideaalne soojendus olema 20 - 40 minutiline. Enamus jooksjaid ei soojenda piisavalt ning selle tagajärjel pole keha valmis hapnikku transportima ja pole võimelised head tempot saavutama. Kõnni paar minutit, jookse omas aeglases tempos 15 - 20 minutit ja aktiveeri lihased venitamise ja jooksuharjutustega. Tavaliselt määrab jooksudistants soojenduse pikkuse. Lühemate maade jooksmisel on vaja põhjalikumalt soojendada, sest nende puhu tuleb kiirust rakendada kohe alguses. Maratonijooksjad saavad esimesi kilomeetreid kasutada rahulikult kõndides või joostes ning rahulikult üle minna oma temposse. Mõned head harjutused, mis panevad keha liikuma: Puusaringid Ülakeha keeramine vasakule ja paremale Sääretõstejooks ja põlvetõstejooks
sörgi lõiku. Ringe oleks ühe seeria kohta mõistlik teha viis ning seeriaid peaks tegema kuskil 2-3. Teine jooksuharjutus mida oleks hea kopsumahule teha on joosta lihtsalt staadioni ringe . Staadioni ring on 250-400m. Jooks peaks olema sellline et esimesed kolm ringi on rahulikus tempos ning järgmised 4 ringi tuleb joosta 80 protsendilise kiirusega. Kiirele jooksule järgneb puhkust kuskil1-2 minutit ning seejärel tuleb teha sama seeriat 2-3 korda. Selliste jooksuharjutustega saab sportlane parandada oma vastupidavust mis aitab tal näiteks jalgpalli väljakul rohkem joosta ja teha tööd. Need jooksuharjutused on suunatud sportlastele kes tegelevad aladega kus kestab füüsiline koormus üle 1 minuti või rohkem nagu näiteks jalgpall, korvpall, jäähoki, pikamaa jooksud jne. Füüsiline vastupidavus ehk lihaste vastupidavus Ka lihased peavad olema sportlasel vastupidavad, lihaste töö on väga tähtis kuna sporti tehes teeb tööd suureskoguses lihaseid
annaabi.ee 
