Jooksualad 100 m jooks - 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200 m jooks - 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. Praeguse meeste maailmarekordi omanik on Usain Bolt ajaga 19,19 ning naiste maailmarekordi omanik Florence Griffith-Joyner ajaga 21,34. Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 j...
Kaitsevõrk peab olema madalamast kohast vähemalt 4 m kõrge. Kaitsevõrgu konstruktsioon peab tagama, et ketas ei pääseks võrgust ja selle ühenduskohtadest ega ka võrgu alt läbi. Eeldusel, et nad asuvad ringi keskpunktist vähemalt 3 m kaugusel, on kaitsevõrgu tagumiste paneelide (sektsioonide) konstruktsioon vaba. Jooksurajaga külgnev kaitsevõrgu osa võib olla pikendatud või nõuetest kõrgem, et tagada kettaheitevõistlustega samaaegselt toimuvatest jooksualadest osavõtjate parem ohutus. Kaitsevõrk valmistatakse kas sobivast looduslikust või sünteetilisest kiust tehtud nöörist või siis keskmise või suure tugevusega terastraadist. Lubatud suurim võrgusilm on 50 mm terastraadist ja 44 mm nöörist valmistatud võrgu korral. Käesolevas määruses esitatud kaitsevõrgu kasutamisel on kettaheite ohusektor umbes 69ŗ juhul, kui võistlustel osaleb nii parema- kui vasakukäelisi sportlasi