Talvel antakse pürgadele peaaegu kõikjal lisatoiduks heina ja nad külastavad meeleldi soolakuid. Vaatamata võimsale kogule on pürja liigutused kerged ja kiired, ta kahlab raskusteta soodes, liigub osavalt järskudel nõlvadel ja ujub hästi. Neile meeldib püherdada kuival pinnasel, kuid mudavanne nad ei võta. Suvel elavad väikeste gruppidena, vanad pullid tegutsevad enamasti üksikult. Talveks ühinevad grupid 3050-pealisteks karjadeks, kevadel lähevad laiali. Jooksuajaks ühinevad vanad pullid emaste gruppidega ja ajavad sealt minema üle 2 aasta vanused mullikad. Iga pulli haaremis on harilikult 26 emast. Juhtpositsiooni selgitavad pullid enamasti ähvarduspooside demonstreerimisega. Siiski on teada võitlusi, mis on lõppenud raskete vigastustega või koguni ühe vastase surmaga. Jooksuajal ei söö pullid peaaegu üldse ja kõhnuvad märgatavalt. Sel ajal levib neist tugevat lõhna, mis meenutab muskust. Tiinus kestab üheksa kuud
7 varem. Erinevalt teistest hirvlastest algab põhjapõtradel jooksuaeg juba siis, kui nad viibivad alles suurtes, 150-200 isendist koosnevates karjades, kus võib olla 10 või rohkem täiskasvanud isaslooma. Järk-järgult moodustub karjas iga isase juurde 3-12 emasest haarem ja karjad lagunevad. Kahe viimase aasta järglased jäävad - jälle erinevalt teistest hirvlastest - ema juurde ega eemaldu temast jooksuajaks. Mõnikord puhkeb isaste vahel jooksuajal tülisid, kuid julmaks muutuvad need harva, lõppedes tavaliselt üksnes väikese jõukatsumisega. Sellegipärast kurnab jooksuaeg isased ära, nad kõhnuvad ja paljud neist hukkuvad talvel. Ärritatud isane laseb lühikeste intervallide järel korduvalt kuuldavale häälitsusi, mis meenutavad norskeid. Tiinus kestab 192-246 päeva, keskmiselt umbes 225 päeva, s.o. 7,5 kuud. Emane toob ilmale ühe, harva kaks vasikat.
annaabi.ee 
