põhivastupidavuse suurendamiseks. Seoses keharaskuse regulaarse ülekandumisega ühelt jalalt teisele ei lange liigestele liialt suurt koormust, võrreldes näiteks jooksmisega. Seega on spordiala sobiv ka neile, kel nõrgad liigesed või sidemed. Rulluisutamine on hea vaheldus teiste alade harrastajaile. Lihaskoormus on rulluisutamisel pigem sarnane suusatamisega kui jooksmisega, kuid täiendav tugev koormus reielihastele, puusalihastele ja selja alaosa lihastele on jooksjaile omakorda kasulik. Suusatamine-on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade
vastupidavustreeningu konkretiseerimiseks on vaga suure praktilise väärtusega paljude autorite sovitatud tabel optimaalsete treeningkiiruste määramiseks. Tabeli kasutamise põhimõte on selles, et testitreeninguga läbitava 10000 m aja põhjal antakse optimaalsed jooksukiirused aeroobse ja anaeroobse läve ning maksimaalse O2 kiiruse tasemel. Keskmaajooksjate hulgas on laia kasutust leidnud spetsiaale vastupidavuse hindamine 2 x60 sek tesitga üle 3,2 ja 1 min pausi 1500 m jooksjaile. Testitulemuseks on läbitav maa pikkus, mis vastab õigele võistlustulemusele. Kui on võimalik kasutada pulsitestrit võib juhtuda et aeroobse ja anaeroobse läve kiirust hinnata Conconi testiga. Anaeroobse glükolüütilise vastupidavuseks on määramiseks kasutatakse vera maksimaalse laktaadisisalduse ja pH hindamise teste. Soovitatavalt tuleks neid läbi viia loomulikes tingimustes, kuna tegevus on antud juhul sptsiifilisem ja näitab sportlase tahteomadusi