imetajatel Kõige sügavamal vee all elav putukas Surusääse Sergentia koschowi (Diptera: Chironomidae) vastsed elavad Baikali järves 1360 m sügavusel See on võimalik, sest vastsete hemolümfis sisaldub hemoglobiini, mis talletab hapnikku Hemoglobiini leidubki putukatest ainult üksikute surusääsklaste hemolümfis Arvatakse, et selle rekordi võiks purustada vaid mõni senitundmatu putukaliik samast järvest Kõige kuumataluvam putukas Sahara kõrbes elav jooksiksipelgas (Cataglyphis bicolor) (Hymenoptera:Formicidae) säilitab bioloogilise aktiivsuse ligikaudu kuni 55 °C juures Kui teised kõrbesipelgad poevad temperatuuril 3545 °C juba maa alla, siis rekordiomanik muutub just siis aktiivseks ning suundub toiduotsingule Kõrbes elamiseks on sellel liigil oma kohastumused. Suur liikumise kiirus jahutab keha, pikad jalad tõstavad ta maapinnast kõrgemale, kus temperatuur on 67 °C võrra madalam
tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Seetõttu puuduvad enamikel taimedel kõrbetes lehed, nende asemel on okkad, kuna viimased säilitavad enese sees vett paremini. Lisaks on lehed väikesed, nahkjad või muundunud astelateks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Putukad kuulevad ultraheli ja näevad ultraviolettkiirgust, orienteeruvad maa magnetismi järgi. Sahara kõrbes elav jooksiksipelgas säilitab bioloogilise aktiivsuse ligikaudu kuni 55 °C juures. Kui teised kõrbesipelgad poevad temperatuuril 3545 °C juba maa alla, siis jooksiksipelgas muutub just siis aktiivseks ning suundub toiduotsingule. 5 Infrapunane kiirgus Infrapunakiirgust nimetatakse ka soojuskiirguseks, mis võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada. Kui aga valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga
annaabi.ee 
