matadooridele, banderiljeerodele ja kapeadoorid Tseremoonia. · Härjavõitlus algab orkestri marsimänguga. · Tuleb areenile kogu võitlejaskond: · Kõige ees kaks Vana-Hispaania rüütlirüüs heeroldit, seejärel kolm espaadat e. matadoori ning kapeadoorid (punaste linadega), banderiljeerod (tavaliselt vanem härjavõitleja, kes kuulub matadoori meeskonda), pikadoorid (ratsanikud). Tsremoonia · Pasunahelide ja trummipõrina saatel avatakse esimese lauda värav, kust jookeb välja noor 4-5 tunnisest pimedas viibimisest pimestatud loom. · Võitlus jaguneb tavaliselt nelja järku: · 1) kapeadoorid lehvitavad violetseid linasid härja silmade ees, et neid vihale ajada. Tseremoonia · 2) Areenile ratsutavad kaks pikadoori, kelle hobusteks olid veel selle sajandi alguseks vanad seotud silmadega kronud.Tänapäeval on hobuste küljed soomustatud. Pikadooril on arhailine rüütlirüü ja 3 m pikkune piik e. PICA (kehva teraga)
Toreadoor - härjavõitleja üldnimetus, kuhu alla kuuluvad kõik teised nimetused. Rongkäik peatub presidendi loozi ees, heeroldid teatavad, et härjad on võitluseks valmis, president kummardab ja viskab valgesse ninarätikusse seotud härjalauda võtme, mille üks heerolditest oma kübara sisse püüab ning härjalauda ülemale viib. Võitlejad taanduvad areeniplangu taha. Pasunahelide ja trummipõrina saatel avatakse esimese lauda värav, kust jookeb välja noor 4-5 tunnisest pimedas viibimisest pimestatud loom. Võitlus jaguneb tavaliselt nelja järku: 1) kapeadoorid lehvitavad violetseid linasid härja silmade ees, et neid vihale ajada. 2) Areenile ratsutavad kaks pikadoori, kelle hobusteks olid veel selle sajandi alguseks vanad seotud silmadega kronud. Tänapäeval on hobuste küljed soomustatud. Pikadooril on arhailine rüütlirüü ja 3 m pikkune piik e. PICA (kehva teraga)
Alates 1640ndatest a reformitakse kohtu pädevust, seotud toonase kuberneri Erik Oxistierna nimega, kes võtab kohtu institutsiooni parandamise enda ette. Phillip Krusestern tema alam. Koos käiakse talvel ja suvel. Palju probleeme teiste kohtuorganitega nt aadlikega, kes soovisid, et nende asju ei arutataks linnakohtus. Vaidlus suureneb reduktsiooniga (linnusekohus vs ülemmaakohus), vaidlsued kes võib kelle üle kohut mõista. Väiksmeal määral vaidlusi tln tlinnaga , kus jookeb piir linna ja eeslinna vahel. Nt kas tõnismäe elanikud alluvad tlnn rae või linnakohtule. Linnusekohus töötab kuni 1669 kui riik püüab sisse viia rootsi õigust. Kui rootsi võim saab läbi siis linnakohtute tegevus samuti lõpeb. 2) Aadli ja nende seisuslike kohtutega seot. I astme kohtuks oli meeskohtud, mida võib nim ka vasalli kohusteks. Tõlgendamise küs , 14 saj tegevust alustanud ( manngericht). Tegutsevad ka vene riigi võimuper kui tuleb kohtureform
annaabi.ee 
