Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Ühikuks on (W/m 0C või W/m K), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, servaga pikkusega 1m , 1h jooksul , kui temperatuuride vahe mat. kuubi külgedel on 1 0C. Sõltub mat. poorsusest ja t*. t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb. Erijuhtivus antakse materjali +20 0C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib. Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem. Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus: soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi. Ühikuks soojaerimahtuvus 0C. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb. Metallid on väikse soojamahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti.
kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Sõltub mat poorsusest ja t*.t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb.Erijuhtivus antakse materjali +20 C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib.Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem.Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus:soojenemisel soojust salvestada endasse.Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi.Ühikuks soojaerimahtuvus c.Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat mitte-( ei põle ega