Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele määruse Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid paragrahvides 4, 5 ja 6 toodud kvaliteedinäitajatele, välja arvatud radioloogilised näitajad, mida tuleb määrata joogiveekäitleja poolt iga kümne aasta tagant. (Narva Vesi) Linna veevõrgust aasta jooksul võetud ligi kolmetuhandest proovist vastas määratud näitajate osas Euroopa Liidu joogiveedirektiivi 98/83/EU nõuetele 100% mikrobioloogiliste analüüside tulemustest ning 97,5% keemiliste parameetrite osas. Euroopa Komisjoni joogivee direktiiv nõuab 95% vastavust, seega on joogivee kvaliteet Tallinnas hea. (Tallina Vesi) Joogivee puhastus Joogivesi Eestis pärineb kas põhja- või pinnaveest. Põhjavesi puhastust ei vaja, seda võib kohe juua, kuid pinnavee puhastusskeem on lühidalt: 1. Võrepüünis 2. Mikrofiltreerimine 3. Osoneerimine 4. Koagulatsioon 5
mitmetesse kümnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuvaid kulutusi, millest Euroopa Liidu toetusel on parimal juhul võimalik katta kuni 85 protsenti. Esmatähtis on inimeste tervise kaitsmine. Veetöötlussüsteemide kõrval on oluline ka amortiseerunud veetorustike väljavahetamine, kuna tuleb tervisele ohtlik joogivesi joogikõlblikuks muuta. Aga kuna Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üks põhialuseid on, et saastaja ja tarbija maksavad, siis joogiveedirektiivi nõuete täitmine läheb Eestile maksma ligikaudu 4 miljardit krooni. Kahjuks ei jõua meie riik, ettevõtted või tarbijad hiigelinvesteeringuid kohe kinni maksta ja pole võimalik ka ühe-kahe aastaga kümne aasta tööd ära teha. Veel on probleeme reosüsteemidega, mille väljavahetamine ning renoveerimine on mahukas töö ja nõuab jällegi aega ja peamiselt raha. Arvestatud on, et reoveedirektiivi nõuete täitmine läheb Eestile maksma umbes 5 miljardit krooni
annaabi.ee 
