Koraani järgi inimene on loomult hea (ta käskis ka inglitel inimesele truudust vanduda, üks saatan ei teinud seda ning ahvatleb nüüd inimesi kurjale). Viimsel kohtupäeval loodus hävib, mered keevad üle, mäed varisevad põrmu ning surnud tõusevad üles. Head saavad taeva ja halvad piinlevad põrgus. Lisaks sellele on Koraanis ka praktilisi ettekirjutusi perekonna, suhete, pärimisõiguse, kuritegude ja karistuse, kauplemise, orjade kohtlemise, söögi- ja joogitavade ning muu kohta. Koraan pöörab tähelepanu ka vaesete kohtlemisele, sotsiaalsele õiglusele ja orbude abistamisele. Need on saanud islami seaduste aluseks. Islami viis tugisammast: USUTUNNISTUS (usk ainujumalasse ning usutakse, et Muhamed on Allahi prohvet), PALVUS (tuleb sooritada Meka suunas, viis korda päevas pühas paigas, enne tuleb nägu pesta puhta voolava veega, selle puudumisel liivaga), ALMUS (rahaline annetus, millega moslem toetab vaeseid ja abivajajaid),
räägib ainujumal Allahi kõikvõimsusest ja armulikkusest. Inimest, kes on Allahi looming, kiusab saatan, kes meelitab inimest halvale teele. Viimsel kohtupäeval variseb maailm põrmu ja head on määratud elama taevasesse õndsusse paradiisis ning halbadele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Koraan sisaldab praktilisi ettekirjutisi perekonna, suhete, pärimisõiguse, karistuste, kauplemise, söögi- ja joogitavade jm kohta. Koraani on kirja pandud viis moslemi peamist kohustust: usutunnistus (ar k šahada) - „pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet”; palvus (ar k salaat) – mida tuleb sooritada viis korda päevas näoga Meka suunas, enne mida tuleb pesta nägu ja käsi; almus (ar k zakat) – annetada vaestele ja aidata abivajajaid; paast (ar k saum) – keeld süüa ja juua aasta 9. kuul e ramadaanil (paastukuu)
annaabi.ee 
