materjali kas toote algsel või uuel kasutusotstarbel uuesti kasutatakse. Mida arenum on keskkond, seda rohkem toodetakse prügi, sealhulgas ka esemeid, mida oleks võimalik taaskasutada. Kuid üha enam kohtame me inimesi, keda see ei huvita ja kes arvavad, et neid see teema ei puuduta. Kindlasti puudutab. Tarbijaid on palju ja me peame hoolitsema selle eest, et pidurdada kasutatud asjade kuhjumist. Iga aasta saastab keskkonda Eestis 1000 tonni joogitaarat, mis tähendab seda, et visatakse minema umbes 10 miljoni krooni eest materjali, mida saaks taaskasutada. Kas sellel on mõtet? Kas poleks kasulikum kulutada veidi aega sorteerimisele ja taaskasutamisele, kui kaotada hulk raha, mida me tegelikult väga vajame? Ei saa väita, et kõik inimesed on hoolimatud ja ei taha taaskasutusega tegeleda. Nii see siiski õnneks pole. On suur hulk inimesi, kes tunnevad rõõmu vana teki uueks lappimisest või vanast ehtest uue tegemisest
sest need on teisest materjalist. · Toiduga määrdunud ja vettinud pappi enam töödelda ei saa. · Üldprügi hulka ei tohi panna ohtlike jäätmeid (ravimid, säästulambid, värvid, lahustid, lakid, akud, patareid)! Kas teadsite? · Ühe uue alumiiniumpurgi tootmine võrdub 20 purgi tootmisega taaskasutatud materjalist. · Joogipurkide materjalist saab valmistada ka muud kui uut joogitaarat. Seda saab kasutada ka näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks. · Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%. · Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas. See on võrdne viie 800-liitrise prügikonteineriga. Umbes 60% jäätmetest moodustavad pakendid. · Sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt. · 1 tonn vanapaberit säästab 16 puud.
Jäätmeid sorteerides on meil võimalik igapäevaseid kulusid vähendada, sest pakendeid saab ära anda tasuta. · Pakendijäätmete sorteerimine annab võimaluse küsida panditaara eest raha tagasi. Seda tasub kindlasti teha, sest kaupluses olete te ju panditaara eest ise maksnud. Mida ja kui palju saab teha prügist? Ühe uue alumiiniumpurgi tootmine võrdub 20 purgi tootmisega taaskasutatud materjalist. Joogipurkide materjalist saab valmistada ka muud kui uut joogitaarat. Seda saab kasutada ka näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks. Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%. Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas. See on võrdne viie 800-liitrise prügikonteineriga. Umbes 60% jäätmetest moodustavad pakendid. Sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt. 1 tonn vanapaberit säästab 16 puud.
annaabi.ee 
