roosa. Hetkel on Eestis kolm peamist veinitootmispiirkonda: Põltsamaa, Võhu ja Valtu. Kuigi nende veinitehaste toodang ei ole märkimisväärselt suur, on veinide kvaliteet väga heal tasemel. Olulised veinipiirkonnad Euroopas on Prantsusmaa ja Hispaania. Mõlemad riigid juhivad veinitoodangu poolest veiniturismi. Samuti pakuvad nad külastajatele veiniekskursioone, kus on võimalik külastada nii mõisaid kui degusteerida esmaklassi veine. VIIDATUD ALLIKAD Lään, V. 1993. Joogiraamat. Tallinn: Koolibri. Meeder, B. 1998. Vein - aegumatu armastus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Möldstad, M. 2001. Minu esimene veiniraamat. Tallinn: Varrak. Eensalu, J. 2009. Viinamarjakasvatusest Eestis, I osa, 20.09.2009. [http://www.vine.ee/? mid=79&id=402] Veenre, T.. 2009. Ainult veinist - Eesti Päevaleht, 23.05.2009, lk 14. Põltsamaa Felixi veinikelder. [http://www.felix.ee/?op=body&id=4 ] 01.11.2010 AS Tallinna Karastusjoogid. [http://www.karastusjoogid.ee/ee/buratino
Mida vintskem liha seda kauem tuleb teda veinimarinaadis leotada. Grilllihale piisab paarist tunnist, tavaline praad nõuab ööpäeva, ulukiliha võib marinaadis olla kauemgi. Marinaadileem sobib seejärel roa hautamiseks või kastmeks. Mõned liha- ja kalaroad on parema maitsega ja liha muredam pärast hautamist veini sisaldavas leemes. Leeme valikul kehtib kulreegel: heledale tailihale, kalale valge vein, tumedamale punavein. Otspere. U, ,,Joogiraamat", Tallinn: Kentaur, 2003 a, lk 110-113 5.3. Kuumtöötlemise eripära soovib eraldi veini Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Grillimisel, röstimisel, praadimisel ja suitsutamisel toorainesse tekkivad nüansid pakuvad toidu ja valge veini sobitamisel rohkem võimalusi, kui aurutamine ja blanseerimine. Viimased valmistusviisid ei muuda nii tugevalt esialgse tooraine olemust ja veini on