Olulisel kohal Eesti majanduselus oli maakaubandus, mis tähendas eeskätt talupoegade saaduste jõudmist linna turule ning piiratud arvu kaubaartiklite (peamiselt raud, sool ja tubakas) regulaarset ostmist talupoegade poolt. Sageli tehti kaupa nn sõbrakaubanduse meetodil — igal talul oli linnas kindel partner kaupmehe näol, kelle kätte talupoeg oma saadused viis ja kelle juurest ise tarvismineva ostis. Sellise kauplemise juurde käis talupoja kostitamine söögi- ja joogipoolisega ning väikeste kingituste saatmine tema pereliikmetele. Aitäh kuulamast ja vaatamast!
Nõukogude vägede väljaviimisest. Tulemusena hakati aasta lõpus ka vägesid Eestist välja viima. Aasta alguses oli ka suur hindade tõus, kuid siiski oli lõunaks poodides kaup otsas. Meil oli madalam elatustase kui mujal Euroopas. Kehtestati talongid: või, makaronid, sai, tangained ja viin. Väljalõige ajalehest Saarte Hääl 14. jaanuar 1992. Kaubandusketis hakkas võimust võtma erakaubandus. Loodi erinevaid uusi ettevõtteid ja asutusi. Külasid varustasid söögi- ja joogipoolisega kauplusautod ehk lavkad. Toimus ka pidev omandijärgne tagastamine. 20. juunil hakkas kehtima Eesti kroon. Iga eestimaalane sai vahetada kuni 1500 rubla sularaha vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon. Saime tasku 150 krooni. Rahavahetus kestis kolm päeva. Eesti Panga presidendiks oli sellel ajal Siim Kallas. 1992. aasta suvi oli väga kuiv. Viljasaagid olid kehvad ja inimesed muretsesid talvise leiva pärast
arvel. Põllunduse arengule mõjus soodsalt pikem rahuaeg ja impeeriumi hoogsalt kasvava pealinna Peterburi lähedus. Põlde hakati ka paremini väetama. Sageli tehti kaupa nn sõbrakaubanduse meetodil – igal talul oli linnas kindel partner kaupmehe näol, kelle kätte talupoeg oma saadused viis ja kelle juurest ise tarvismineva ostis. Sellise kauplemise juurde käis talupoja kostitamine söögi- ja joogipoolisega ning väikeste kingituste saatmine tema pereliikmetele. 12) Iseloomustage rahvastiku arengut Eestis 18. sajandil. Peale 18. sajandi alguse sõdadele järgnenud kriisi oli see Eesti rahvastiku viimase tuhande aasta rängim madalseis. Ent kõrge loomuliku iibe ja osaliselt ka sisserännu toel hakkas Eesti elanike arv kiiresti kasvama. 1725. aastal elas Eestis 220 000, 1750. aastal 335 000 ja 1765. aastal 400 000 inimest, millega oli uuesti saavutatud Suure Nälja eelne, Rootsi aja lõpu