Eesti asustuse kujunemine 12.märts Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni. Ajalooline piiritlus. 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid. Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi vastu)
Kohvimajad Tee oli põhijooke, mida kohvimajades pakuti, kuid maju nimetati nii, kuna kohv saabus Inglismaale mõni aasta enne teed. Eksklusiivselt meeste jaoks kutsuti neid ,,penni ülikoolideks", sest penni eest sai inimene kannu teed, ajalehe, ja arendada vestlust päeva parimate peadega. Erinevad majad spetsialiseerusid erinevatele huvialadele, mõned teenindasid juriste, mõned kirjanikke, teised sõjaväelasi. Need olid Inglise dzentelmenide klubide eelkäijad. Üht sellist joogimaja omas Edward Lloyd ja seda soosisid laevaomanikud, kaupmehed ja kindlustajad. See lihtne koht oli Lloyd´si, maailmakuulsa kindlustusfirma algus. Läbi 18nda sajandi tehti jõupingutusi kohvimaju sulgeda sõnavabaduse tõttu , mida need toetasid, kuid sellised meetmed osutusid nii ebapopulaarseks, et summutati ruttu. Teeaiad Näinud hollandlaste kõrtsiaedade teekombeid, leiutasid inglased teeaiad. Daamid ja härrad võtsid oma teetassid õue, ümbritsetuna ajaviitest nagu orkestrid, peidetud
annaabi.ee 
