valvavadki vaid ressursse, raiskamata jõudu terve territooriumi kaitse peale. Nii valvab sebra oma joogikohta, vesikirp paaritatud emast, koer oma konti. Ressursside jaotusviisi, kus ühed konkurendid (tugevamad ja konkurentsivõimelisemad) haaravad omale osa maa-aladest või ressurssidest ja jõuavad neid edukalt teiste eest kaitsta, nimetatakse despootlikuks jaotamiseks. Nii jagunevad konkurendid omanikeks ja mitteomanikeks. Näiteks joogikoha omanikust sebratäku juurde koguneb terve haarem märasid, mitteomanikest isased võivad kauneid sebradaame ainult kaugemalt silmitseda. Looduslik valik soosib despootlikku käitumist ainult siis, kui kaitstud ressurssidest saadav kasu ületab kaitsmise hinna. Kui territoorium on liiga suur, kulub selle valveks palju energiat, samal ajal kui loom ei oska kõigi suurel alal olevate ressurssidega midagi pealegi hakata. Kui kaitstav territoorium on liiga väike,
juhtnööre. Poni imes vett kiiresti ja Alanile sööbis see tunne igaveseks mällu. Sellest ühest joomas käimisest sai harjumus ja Alan hakkas Tähesäraga iga päev joomas käima. Alanit hämmastas, kuidas ratsa kooli õpilased kergelt hobuse seljas püsivad ja ta tahtis ise sõita sama moodi. Kuid tema keha ei olnud suuteline seda tegema. Peale aastat Tähesäraga joogikohta ratsutamist Proovis Alan galoppi. Ühel päeval ei sõitnud Tähesära tavalist teed pidi, vaid läks joogikoha juurest ringiga kooli juurde. Kitsal teel olid okastraadid ja kuna Alan poni juhtida ei suutnud siis takerdus Alani jalg okastraati ja kiskus jala verele. Ühel päeval ratsutas Alan Tähesäraga koju ja tõestas oma isale, et ta suudab ratsutada. Alani isa lubas poisil ka enda ratsastatud hobustega ratsutada. Kui Alani isa sai teada, et Alan tahab saada kirjanikuks suhtus ta sellesse hästi ja ei teinud seda maha.
Bob nustus ja aitas Alani sadulasse ning jagas juhtnre. Poni imes vett kiiresti ja Alanile sbis see tunne igaveseks mllu. Sellest hest joomas kimisest sai harjumus ja Alan hakkas Thesraga iga pev joomas kima. Alanit hmmastas, kuidas ratsa kooli pilased kergelt hobuse seljas psivad ja ta tahtis ise sita sama moodi. Kuid tema keha ei olnud suuteline seda tegema. Peale aastat Thesraga joogikohta ratsutamist Proovis Alan galoppi. hel peval ei sitnud Thesra tavalist teed pidi, vaid lks joogikoha juurest ringiga kooli juurde. Kitsal teel olid okastraadid ja kuna Alan poni juhtida ei suutnud siis takerdus Alani jalg okastraati ja kiskus jala verele. hel peval ratsutas Alan Thesraga koju ja testas oma isale, et ta suudab ratsutada. Alani isa lubas poisil ka enda ratsastatud hobustega ratsutada. Kui Alani isa sai teada, et Alan tahab saada kirjanikuks suhtus ta sellesse hsti ja ei teinud seda maha. Nagu ma juba alguses tlesin, lppeb raamat sellega, et Alani pere otsustab kolida Melbournei
annaabi.ee 
