Lahustub hästi paljudes orgaanilistes lahustites.Keemiliselt aktiivsuselt jääb alla teistele halogeniididele (peale At). O-a ühendites: -I, I, III, V, VII. Paljude mittemetallidega (C, N2, O2, S, Se) vahetult ei reageeri. H2, Si ja paljude metallidega reag ainult kõrg temp. Reag teiste hal-dega → interhalogeniidid, leeliseliste lahustega reag → jodiidid, jodaadid. Vesinikuga → HI vesinikjodiid. Hapnikhapped: HIO – hüpojoodishape on tuntud vaid lahjades vesilahustes, HIO3 – joodhape. Hapnikuühenditest on tuntud veel oksüfluoriidid. Tootmine: Eraldatakse peamiselt looduslikest vetest, mis hapustatakse pH-ni 2,5-3,5, töödeldakse Cl2-ga või lisatakse NaNO2 lahust. Kasut: mitmesuguste anorgaaniliste või orgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, metallide jodiidrafineerimiseks, analüütilise keemia metoodikates, meditsiinis antiseptikuna ja kilpnäärmehaiguste diagnoosimisel ja ravil Astaat (At) - Olemasolu ennustas D. Mendelejev
On tugev oksüdeerija ja tugev hape. Bromaadid on toatemp-il püsivad, leelismetallide bromaadid lagunevad kuumutamisel. Perbroomhape HBrO4 (soolad perbromaadid)- tugev hape. Soolad kristalsed, tavatingimustes püsivad ühendid. Iood- hüpojoodishape HOI tekib vähesel määral I2 lahustumisel vees- I2+H2OHOI+H+ + I-. Soolad on hüpojoditid- tuntud vaid lahjades vesilahustes, dissotseerub nii happe kui alusena: HOIH+ + IO- ja IOH+H2OIH2O+ + OH-. HIO3 joodhape- soolad on jodaadid. HIO4*2H2O perjoodhape- soolad on perjodaadid. Mõlemad happed on värvitud, püsivad kristalsed ained, moodustavad püsivaid sooli, mis on tugevad oksüdeerijad. 58. Selgitage väärisgaaside madalat reaktiivsust ja põhjendage selle kasvu liikudes rühmas ülevalt alla. Valentskihil paikneva okteti tõttu on nende reaktsioonivõime piiratud. Välise energiataseme orbitaalid on täielikult täitunud ja st elektronkihtide stabiilsus on
-H2O 2HIO3 → I2O5 Hapnikhapped HIO – hüpojoodishape (ja tema soolad) on tuntud vaid lahjades vesilahustes, dissotsieerub nii happena HIO ↔ H+ + IO- kui alusena IOH + H2O+ + OH- HIO tekib I2 lahustumisel vees: I2 + H2O ↔ HIO + H+ + I- (väga vähesel määral) Hape HIO2 (IIII) pole tuntud, kuid tuntud on I3+ soolad (nitraat, perkloraat, sulfaat jt.) HIO3 – joodhape (soolad: jodaadid värvitud, püsivad krist. ained, HIO4 · 2H2O – perjoodhape moodustavad püsiaid sooli (mis on tugevad oksüdeerijad) HIO4 moodustab 3 sarja sooli: MIO4 (metaperjodaadid), M3IO5 (ortoperjodaadid), M3H2IO6 (paraperjodaadid) Joodi hapnikhapete sooli (sageli K+-sooli) kasutatakse analüütilises keemias (oksüdeerijatena, jodatomeetrias jm.)
annaabi.ee 
