peaga väja oli länud, nü ud puhta näga, aga segase peaga tagasi tuli, sest mees tuikus ja trallitas haledal kombel. «Kas see asi oligi sul linnas ara toimetada?», nurises kõtsmik. «Kas-sa siin ei mäganud pead purju panna? Arvasid vist mujalt paremat laket leidvat?» «Ara pahanda, kõtsipapa!» palus rootslane raske keelega. «Mis tehtud see tehtud, aga sedaviisi ei tohi ma ennast lossis nädata, sest koman-dant on joobnute vastu vali, ta laseks mind vaeseomaks peksta. Peida mind kuhugi ara, kus ma kakskümend neli tundi magada võn, ilma et mind keegi näks, ja ara tee sellest kellelegi piiksu!» Selle pika kõe ajal, mis Gabrieli suus kau-geltki nii ladusasti ei länud kui meie seda kirjutame, leidis joobnud rootslane mahti kõtsmikule läkiva kuldraha pihku libistada ja sel viisil oma sõadele imelist mõu anda. Kõtsmik unustas sedamaid torisemise, talutas joobnud
See kõik annab teile ettekujutuse sellest psüühilisest ja füüsilisest koormusest, mida patsient peab ühekorraga taluma ja mida ehk veelgi halvendab sõiduki kõikumine kiirel sõidul. 2) Teine põhimõte: olge viisakas! Esitlege patsiendile alati oma nime ja ametit – ka siis, kui kannate nimesilti. Kõnetage patsienti tema nimega. Kõiki patsiente peale laste tuleb alati põhimõtteliselt teietada. See kehtib loomulikult ka kodutute, narkomaanide ja joobnute puhul. Ka teie käitumine oma kolleegidega on osa patsiendiga suhtlemisest. Rääkige nendega rahulikult ja asjalikult. Patsient näeb ja kuuleb teid ning igasugune kiirustav või närviline maneer tundub talle tema seisundi kohta käivat. Jälgige oma kehahoiakut ja püüdke patsiendiga tema silmade kõrguselt suhelda. See annab mitte ainult eelise suhtlemisel, vaid on enamasti ka kõige ergonoomilisem asend. Ärge käituge patsiendiga kehahoiaku ega sõnade poolest ülalt alla.
annaabi.ee 
