Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) teatelaadi, nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva. · Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. · Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus. nt Nad olevat ära kolinud. · Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas. nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa
Need, kes ei salli rohelist värvi, pole tihtipeale rahul oma emotsionaalse seisundiga ega soovi üht või teist sündmust enam läbi elada. Sellest annab sageli märku ka pingule tõmmatud ülahuul. Roheline toniseerib. Ta mõjub hästi sapikivitõve ja teiste maksa haiguste puhul ning vaigistab peavalu. See värv aitab kahjutuks teha mürkaineid, alandab arteriaalset rõhku, leevendab sokki ja väsimust ning aitab otsustada, mida edasi teha. Roheline soodustab uinumist, rahustab jonnivat last ning tasakaalustab häiritud närvisüsteemi. Ta loob lohutust, mida eriti vajavad hälvikperede lapsed. Rohelist kasutatakse südamehäirete, kõrge vererõhu ja pinguloleku puhul. Need, kellele meeldib roheline värv, on enesekindlad, põhjalikud ja ka konservatiivsed. Roheline värv ei meeldi närvilistele ja eksalteeritud inimestele, aga ka neile, kes pakatavad energiast. Viimastele on roheline liialt tasakaalustav ja väikese pingega.
ja kontrollitakse emotsioone. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 50 Mõjutamine ehk interaktsioon Lapse tasandil toimub loov tegevus, loominguline tegevus, uute ideede genereerimine, mängimine, flirtimine, jonn, naer, rõõmustamine ja kõik see, mis on omane lapsele. Intiimsuhete tasand on ka lapse tasand. Samas sisaldab ka lapse tasand nn. jonnivat last. Lastekodulastel on lapse tasand suhteliselt halvasti välja arenenud. Seega siis väljendatakse lapse tasandil suheldes oma tundeid, soove, tahtmisi, nõutakse oma, vaimustutakse. Lapse tunneb ära sellest, et ta küsib, uurib, fantaseerib, katsetab, protesteerib, vaidleb, aga ka otsib tuge, kardab, usub kergesti ja usaldab. Erinevatel inimestel on erinevate tasandite arengutase erinev. Näiteks võib olla inimesel hästi arenenud vanema tasand, aga
Ta on õigus positiivsetele ja negatiivsetele tunnetele ja nende väljendamisele. Lapsel on õigus olla tema ise, õigus tingimatule armastusele. Kui hooldajad hindavad lapse olemist, tundeväljendusi ja käitumist heaks ja halvaks, armsaks ja rumalaks, ei ole lapsel võimalust kogeda hea, oluline ja heakskiidetud olemist sellisena kui ta on. Kui vanemad kogevad last kui nõudlikku, häiritsevat ja jonnivat, laps kogeb isiksust hiljem mittepiisavaks, halvaks ja iseennast süüdiolevaks. Kui hooldaja mõistab lapse tundeväljendusi, mõistab nende tähendust, on võimeline empaatiliselt kuulama lapse vajadusi ja rahuldama neid, laps kogeb end olevat hinnatud, hea, piisav ja armastatud. Sümbioos Sümbioosi all mõeldakse tugevat ühtekuuluvustunnet, kooselu.