kasumit, teenust ega ka palganumbrid suured ei ole. Teine oluline omadus on initsiatiivikus. Pole midagi parata, paljud inimesed kardavad muutusi ning tunnevad end turvaliselt üksnes üksluises tuttavas keskkonnas. Tihti ei taheta isegi ebameeldivaks muutunud töökohta välja vahetada, kuna uute oskuste õppimine ja tundmatud inimesed näivad hirmuäratavad. Oluliselt suurt rolli mängib järjekindlus. Sellisel juhul on abi ka kõige tavalisemast jonnist. Kui töö muutub talumatult raskeks, tuleb aeg maha võtta, hinge tõmmata ning kõik probleemid ükshaaval lahti võttes rahulikult läbi mõelda. Probleemide iseseisval lahendamisel tunned, et sa oled millegagi ise hakkama saanud. Loomulikult ei saa alati esimese mõtte külge klammerduda, ent ka pidevast kõhklemisest ja ümber otsustamisest ei tule head nahka. Isegi kehv plaan on vahel parem kui üldse mitte mingit plaani. Et oma tegevusega kuhugi jõuda, peab olema kindel plaan ja tahe
eestlaste usuks pidada. Kristluse kõrvale jäid püsima elemendid varasemast loodususundist, moodustades sünkretistliku kompoti, mis oli ühekorraga nii oma kui ka võõras ning mille õpetuslikku vastuolulisust maarahvas vaevalt ise kuigivõrd märkas. Tegu oli seega võõra usundi assimileerimisega, “mõõga ja tule” jutlustajate terminites - solvangu allaneelamisega. Seda pehmendatakse Veidemanni käsitluse kohaselt legendiga jonnist, mille kõrvale võiks maalida pildi vaikivast tõrksa näoga talupojast, kes mõtleb “ma ei ütle teile küll midagi, kuid kui te vaid teaksite, mida ma TEGELIKULT mõtlen”. Kurb tõde on aga see, et sajandeid hiljem on sellesama talupoja järeltulijad, veendununa, et jonn on edasiantav geenide kaudu, sama ilmega. Ainukese erandiga, et tegu on eksitusega ja vahva talupoja järeltulijad ei ole enam suutelised konkreetselt oma
suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik.“(lk125) Jah, kahjuks me alla teatud vanuse oma lapsepõlve ei mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on erinevaid ja mõned neidst suudavad nutta päris pikalt ka üksi olles, kas nutetakse valust või jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks
Sel ajal kui üks kasvataja uuris vanaema käest Jonniiga on katsekiviks mõningaid olulisi fakte Melanie kohta, üritas teine Melanie tundis üha tugevnevat vajadust end maksma panna. kasvataja leida Melanie'ga kontakti. Kuid Jonnist juhitud, õnneks küll harvaesinevad vihahood, olid kasvataja taipas üsna pea, et Melanie trotsib kõike üsna muljetavaldavad. Kord hakkas Melanie jonnima poes, - tema sõnu, pilke ja sõbralikke püüdlusi. Nii jälgis ta nõudes tingimata kassa juures riiulilt kirjusid kõmme. Ta haa- Melanie'd esialgu eemalt ja tabas kõhe ära tüdruku
annaabi.ee 
