lagunemist kirjastuse Kupar. Teoseid A. Rosenberg. Meie kogemusi suhkrupeedi kasvatamisel ERK 1952 Valge mesikas Elva rajooni kolhoosides ERK 1958 Dr. Julius Aamisepa teaduslikust pärandist ERK 1959 ,,Avangardi" kolhoosi tõusuaastad ERK 1960 Hübriidkaalika entusiastid ER 1965 Metsiku taltsutamine ER 1965 Mõedaku eelpäev (jutustus) ER 1966 Dr. Mihkel Pill V 1968 Taimetark I ER 1968 Aleksander Eisenschmidt V 1969 Tondiöömaja (romaan) ER 1970 Meheaastad (Jommi III romaan) ER 1971 Pensionieelik (Jommi V romaan) ER 1975 3 Taimetark II ER 1976 Maailma viljad I V 1982 Alguse asi. Brigadir (Jommi I ja IV romaan)ER 1982 Maailma viljad II V 1984 Elupadrik (romaan) ER 1986 Taimetark III ER 1986 Rõõm päikesest (publitsistika) ER 1986 Maailma viljad IIIIV V 1986 Mind armastab jaapanlanna (esimene raamat) ER 1987 Maria Siberimaal (romaan) Kupar 1988
muuseumi loomine pealinna. Vabaõhumuuseumi tulevast ekspositsiooni propageerisid ning kavandasid 1920. ja 1930. aastail ka Eesti Rahva Muuseumi etnograafid I. Manninen, F. Linnus ja G. Rank. Muuseumi praktilise rajamiseni ei jõutud. Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941, kuid algas sõda. 1950. aastast alates tõstis vabaõhumuuseumi rajamise päevakorrale Arhitektide Liit eesotsas K. Tihase ning A. Kasperi, H. Armani, G. Jommi ja teistega. Konkreetsemad ettevalmistustööd algasid 1956. a, seekord Kultuuriministeeriumis. Organiseerivates komisjonides tegutsesid lisaks nimetatutele arhitektid F. Tomps ja I. Sagur, ajaloolased H. Moora, G. Troska, A. Viires, O. Korzjukov. Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal
» Ja kokutades vastas ta: «Ma olen see, kes täna hommikul ...» «Vannun kuradi küünte juures,» katkestas teda Clopin, «ütle oma nimi, lontrus, muud midagi! Kuula! Sa seisad kolme võimsa valitseja ees: minu, hulguste kuninga Clopin Trouillefou, suure keisri järeltulija, Argoo kuningriigi kõige kõrgema läänihärra ees; mustlaste hertsogi Mathias Hungadi Spicali, selle kollase vanamehe ees, kellel narts ümber pea on mässitud; galilealaste keisri Guillaume Rousseau, selle jommi ees, kes meid ei kuula, aga seal üht libu kallistab. Meie oleme sinu kohtunikud. Sina oled Argoo kuningriiki tunginud, ilma et ise tema alam oleksid, sina oled meie linnajao seadusi rikkunud. Sind tuleb karistada, seda enam, et sa pole näpard, nuiard ega lööbard, see on ausate inimeste keeli: varas, kerjus, hulgus. Või oled sa midagi sellesarnast? Näita, et sul õigus on! Lao I välja, mida sa võid!» «Ah,» ütles Gringoire, «mul pole au nende ridadesse kuuluda! Olen poeet...»
annaabi.ee 
