(natsionalism). Eesti esimene rahvusteoreetik oli Jakob Hurt. Hurt lähtus väikerahva enesetunnetusest ja teme rahvusemääratlus oli etnilis-kultuurililne, mitte poliitiline. Carl Robert Jakobsonile kuulub prioriteet eestluse poliitilise ja majandusliku eestkava sõnastamisel. Hurt ja Reimann põhjendasid oma etnotsentristlikku maailmapilti apellatsioonidega kõigekõrgemale 20.sajandi alguse rahvuslikud liidrid sünteesisid ning arendasid Hurda ja Jokobsoni ideid. Tõnissoni ettevaatlik taktika, tema rahvusfilosoofilised abstraktsioonid ja mentaliteet lähendasid teda rohkem Hurdale. Eesti rahvusluse ideestik kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ideede, saksa klassikalise filosoofia ja romantismi mõjul ja õhutusel. Samuti nägid hiljem paljud eestluse ideoloogid rahvuses eeskätt keeleliskultuurilist kooslust. On ilmne, et eesti kultuuri tekkimine ja areng kahe tsivilisatsiooni piirialal ühelt poolt
Hurda elutööks sai eestlaste kultuurilise ümberkasvamise vastu võitlemine. T. Karjahärma hinnangust Hurda tegevuse kohta 19.sajandi lõpus joonistub välja "mõõdukalt kultuuriline" suund. Carl Robert Jakobsonile kuulub prioriteet eestluse poliitilise ja majandusliku eestkava sõnastamisel. Teda peetakse oma vaadetes küllaltki radikaalse poliitilise suuna esindajaks. 20.sajandi alguse rahvuslikud liidrid sünteesisid ning arendasid Hurda ja Jokobsoni ideid. Tõnissoni ettevaatlik taktika, tema rahvusfilosoofilised abstraktsioonid ja mentaliteet lähendasid teda rohkem Hurdale. Viimasest eeskuju võttes püüdis Tõnisson konstrueerida eesti rahvusluse terviklikku ideoloogiat üheaegselt teoreetilisel ja rakenduslikul tasandil. Eesti rahvusluse ideestik kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ideede, saksa klassikalise filosoofia ja romantismi mõjul ja õhutusel. Herderi kultuurinatsionalism, Hegeli arenemisõpetus, Kanti
annaabi.ee 
